INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED
Lisamise aeg:
2015-02-01 13:27:28Vaatamiste arv:
34467Tagasiside:
13 0INTENSIIVRAVIÕENDUSE KORDAMISKÜSIMUSED
1.Steriilse protseduurilaua katmine Aseptika- meetotod, millega taotletakse mikroobivaba käsitsust ja eesmärgiks on takistada infektsioonide teket. Antiseptika - mikroobide hävitamine antiseptiliste (mikroobe hävitava )ainete abil.Sterilisatsioon- protseduur, mille käigus hävitatakse mikroorganismid täielikult.Eesmärgiks hävitada materjalilt kogu orgaaniline elu.Eristatakse füüsikalist, keemilist ja plasmasterilisatsiooni. Hospitaalinfektsioon - on nakkus, mis ilmneb pt. Haiglaravi ajal või alles pärast haiglast lahkumist.Levib peamiselt kontaktnakkusena.
TISS (Therapeutic Intervention Scoring System) - kõik lisatööülesanded väljaspool päevaraha. A. Hingamine B. Hemodünaamika ja i/v ravimid C. Monitooring, laboruuringud, kanüülid ja kateetrid + Parentereraalne toitmine, infusioonravi, elektrolüütide häired Nii nagu iga dokumentatsiooni puhul kehtib ka IRO dokumentatsiooni puhul reegel – kõik mida teen on kirjas, ja kõik mis on kirjas on tehtud.
perfuusor e. automaatsüstal . Tagab pideva täpse infusiooni, kui on vajalik väikeste koguste eriti täpne manustamine. Saab täpselt läbi viia näiteks i/v, intraarteriaalset analgeesiat, anesteesiat; i/v medikamentatsioon; parenteraalne toitmine; kemoteraapia; diagnostilisi protseduure.
infuusor e. ravimit ülitäpselt annustav aparaat, mis võimaldab täpse infusiooni. Tilgaloendur annab võimaluse tegeliku voolukiiruse jälgimiseks. Tipptasemel juhtimis- ja jälgimissüsteem lisavad patsiendile julgeolekut.
4.Trahheostoomia tehakse ava patsiendi hingetorusse teises või kolmandas kõhrevahemikus s.o hingetorru avavuse tegemine hingamise kergendamiseks vajalikud vahendid süstal 2%-lise lidokaiinadrenaliiniga, skalpell, juhtevarras, trahhestoomiakanüül, laiendustangid või dilataatorid, fikseerimispael ja “põll”, aspiraator, aspiratsioonikateeter, süstal vedelikuga, niisutus – bakter filter
5.Astrupi analüüs Perifeerse arteri punktsioon, arteriaalsete veregaaside analüüs ehk vereuuring, kus uuritakse happe – leelistasakaalu ning hapniku ja süsinikdioksiidi osakaalu. Määratakse plasma pH, vere süsinikdioksiidi osakaal ( p CO 2 ) ning standardbikarbonaat (HCO 3 ) ja leelise ülemäär (BE ) elektrolüüte; K, Na, Mg, Ca,Cl Hgb, Hkt,
6.Juhitaval hingamisel pt. ventilaatorravi rakendatakse, kui O2 maskidest ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud (traumad, pneumotooraks, teadvusetu patsient või haige kelle teadvuse tase on langenud), kuid patsient vajab käsitsi ventileerimist hingamispuudulikkuse raviks või hingamissageduse vähendamiseks. N: hüpokseemia, hüperkapnia, hingamisteede kaitsmine (maoloputus mürgistuste korral), raviotstarbeline (narkoosid)
mis on haaratud hingamisse hingamisse - on haaratud ainult alumine hingamissüsteem, ülemised hingamisteed ei ole kaasatud, see on nii nimetatud „surnud ruum”
mida hindame muutusi kliinilises pildis, astrupis, pH (laktaadi määramine); kui adekvaatselt toimub ventilatsioon, perfusioon; hindame CO2, O2 sisaldust astrupis
O2 maskide erinevused Ninakanüül – patsiendi poolt saadav O2 kontsentratsioon varieerub sõltuvalt O2 pealevoolust. Enim kasutatav. Pealevool 4l/min ja vähem ei vaja niisutamist. Patsient saab süüa, juua, suhelda Keskmise kontsentratsiooniga maskid – FiO2 (hapnikufraktsiooni) suurenemine anatoomilise ruumi suurendamisega, lisades ruumi maski sees, pealevool peab olema vähemalt 5l/min, et tagada CO2 ”väljapesemine”Kõrge kontsentratsiooniga maskid – tagab kõrgeima O2 kontsentratsiooni, pealevool peab olema piisavalt suur, et vältida reservuaari kokkuvajumist
MV (mehhaaniline ventilatsioon) põhjused Hingamispuudulikkuse (äge või krooniline) korral hingamise toetamine või asendamine respiraatoriga. MV:1)Suurendab kopsude gaasisisaldust 2)Suurendab alveolaargaasi vahetumist (paraneb CO eliminatsioon, kompenseeritakse gaasivahetuseks vajalik O2)
ventilatsiooni režiimid Sõltuvalt spontaanhingamise aktiivsusest jaotatakse:
1)CMV (controlled mechanical ventilation) – sundventilatsioon, kontrollitud – hingamistsüklite intervall on patsiendist sõltumatu. Tagab püsiva ühtlase ventilatsiooni SIMV (synchronized intermittent mandatory ventilation) – sünkroniseeritud ventilatsioon, augmenteeritud – 2)hingamistsükkel algab vastuseks patsiendi spontaanhingamisele. Kombineeritud spontaanhingamine ja MV. Patsienti korrigeerib aparaat. Kasutatakse võõrutusravis, et patsient ei hakkaks ennast üle ventileerima. 3)CPAP (Continuous Positive Airway Pressure) – abistav, toetav hingamine, spontaanne – mehaanilist hingamistsüklit ei ole. Aparaat tagab positiivse rõhu mõlemas hingamisfaasis, püsiv positiivne rõhk hingamisteedes
7.Tsentraalse veenikanüüli paigaldamine (central venous catheter, CVC)
paigaldab arst patsiendi ülemisse õõnesveeni punktsiooni kohad Kaelapiirkonna veenid : vena subclavia; vena jugularis interna; vena jugularis externa Lisaks kasutatakse veel: vena basilica (käel); vena femoralis (kubemes) vajadus pikaajaline, üle 3 ööpäeva kestev vedelikravi või parenteraalne toitmine; kontsentreeritud lahuseid saab kasutada; perifeersete veenide raske kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk, südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus, arteri punktsioon ja hematoom, infektsioon, õhkrind, infusioon patsiendi pleurasse, õhkemboolia, kateerteremboolia, rütmihäired, närvikahjustus vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kanüülimispiirkonna ääristamiseks; tsentraalne kateeter ja sisseviija (tavaliselt valmispakend); süstal hepariinilahus/NaCl loputamiseks; õmblusvahendid ja niit, millega kateeter kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); rõhumõõtmissüsteem ja aparatuur kui jälgitakse pidevat CVP-d; kolmikkraanid vedeliku ülekandeks; infusioonisüsteem ja vedelikupudel
8.Arteri kanüüli paigaldamine sooritab arst vajadus invasiivse rõhu pidev mõõtmine; suured vedelikuülekanded; erakorralised situatsioonid (trauma, kardiogeenne šokk, elustamine); suured veresoontelõikused; arterivereproovide pidev võtmine; patsiendid, kellel on soodumus verejooksudeks punktsiooni kohad Käepiirkonnaarterid: Arteria radialis ehk kodarluuarter; arteria brachialis ehk õlavarrearter; arteria axillaris ehk kaenlaarter Jalapiirkonna arterid: Arteria femoralis ehk reiearter; arteria dorsalis pedis ehk jalaseljaarter.Teised arterid: harva arteria temporalis superficialis ehk pindmine oimuarter. Vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kateteriseerimispiirkonna ääristamiseks; arteri jaoks ettenähtud plastmasskanüül; õmblusvahendid ja niit, millega kanüül kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); rõhumõõtmissüsteem (loputamisseade, NaCl, survekott, kolmikkraan); rõhumõõtmisliin monitoriga ühendamiseks ohud nakkus; verejooks kanüülist; arteri tromboseerumine; emboolia
pleuradreeniga eemaldatakse pleuraõõnde kogunev vedelik (mäda, veri) või kopsudest, haavast pleuraõõnde pääsev õhk näidustus pneumo- ja hemotooraks õe ülesanded patsiendi ja vahendite ettevalmistamine; sobiva asendi saavutamine (seliliasend, punktsioonipoolne käsi tõstetakse üle pea), monitooring vajalikud vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad drenaazipiirkonna ääristamiseks; skalpell; Crile`i klemm, käärid, trokaarkateeter vastavalt arsti soovile; 2 voolikuklemmi; õmblusvahendid, niit, liimside; dreenipudelid tüsistused pleuraõõnest välja jäänud dreen; südame, suurte veresoonte, kopsukoe vigastus, roietevaheliste veresoonte vigastus; diafragmast allapoole paigaldatud dreen kinnitamine kinnitatakse õmblusega nahale, lisaks kaetakse ava tihedalt liimsidemega
sekreedi eemaldamine trahheast, kasutatakse aspiratsioonikateetrit, mis on ühenduses alarõhku tekitava vaakumiga.a ja anti septika kasuta suu-ninamaski ja kaitsekindaid Aspireerimine trahheast peab olema steriilne – steriilne aspireerimiskateeter, steriilsed kindad või klemmid jälgimine patsient ei suuda köhimisega vabaneda sekreedist; röga ”muliseb”; raske hingata, madal saturatsioon; rahutus; patsiendi soovil, kahtlustatav maosisu või ülemiste hingamisteede sekretsiooni aspireerimine; röntgenmuutused rindkeres; vajadus stimuleerida köha suu hügieen, et hoida ära limaskestade kuivus, parandada limaskesta kahjustusi, vähendada janutunnet, värskendada suud ja suurendada heaolutunnet. Hambaid puhastatakse hommikul ja õhtul. Loputa suud mitu korda, vajadusel aspireeri loputusvedelik aspiraatoriga. Määri huultele pehmendavat kreemi või vaseliini. Ära rebi koorikuid – pehmenda neid. hingamise harjutused õige hingamine on diafragma - kõhuhingamine. Patsient istub voodi serval või on voodis selili (võib olla ka külje peal), põlved on kõverdatud, kõhulihase lõdvestatud. Patsient paneb käed külgedele kõhu keskosas ja hingab läbi nina sügavalt sisse – diafragma peab tõusma üles. Väljahingamine peab toimuma suu kaudu, sellel ajal kõhulihased kontraheeruvad ja kogu õhk pressitakse välja. Patsient peaks sellist hingamisharjutust tegema 5 – 10 minutit igas tunnis, et vältida postoperatiivset pneumooniat ja kopsu atelektaasi aspireerimine tagada takistusteta kopsude ventilatsioon; sekreedivabad hingamisteed; hoida ära hingamisteede infitseerumine. Üks aspiratsioon vältab 10-15 sek (hüpoksiaoht)
invasiivne (veresoonesisene) haige monitooring
CVP -tsentraalse veeni rõhu mõõtmine – südame parema vatsakese täitumisrõhu jälgimine, hüpovoleemia konstateerimine. Norm on 4-8 mmHg PAP -kopsuarteri rõhk – näitab südame vasaku poole täitumisrõhku. Saadakse Swan-Ganzi kateetri abil, kui mõõtesüsteemis olev balloon on tühi ja kateetri otsakanalile mõjub kopsuarteris valitsev rõhk
PCWP -kopsukapillaaride kiilumisrõhk – näitab läbi kopsuvereringe kopsuveenides ja vasakus kojas valitsevat rõhku. Saadakse kui täita kopsuarteri kateetri otsas olev balloon spetsiaalse süstla abil õhuga (1-1,2ml). Norm 6-12 mmHg. Komplikatsioonid kopsuarteri perforatsioon, kopsuinfarkt CO-südame minutimaht – on ühe minuti jooksul südame poolt väljapaisatava vere hulk. Mõõtmiseks süstitakse spetsiaalse süstlaga ülemisse õõnesveeni patsiendi verest külmemat vedelikku ja mõõdetakse nii kopsuarteri kateetri termistorilt temperatuuri langust aja funktsioonina. Võetakse kolme mõõtmise keskmine näitaja
Ekg südame elektrilise aktiivsuse registreerimine. EKG peegeldab erutuse teket ja levikut nii südame erutustekke ja –juhtesüsteemis kui ka töömuskulatuuris pulssoksümeetria organismi oksügenatsiooni monitoring. SpO2 mitteinvasiivne määramine küünevallilt, kõrvalestalt SpO2 > 95% (vähemalt > 90% !) arteriaalne rõhk ja kanüül Arteriaalne rõhk – rõhk mille all asetseb veri soonestikus ja mille varal ta “surub” veresooneseinale Otsene mõõtmine - mõõdetakse RR otse arterist. Arterisse viiakse kanüül või kateeter, mis ühendatakse elektrilise rõhuanduri ja registreerimisseadmetega. Näidustused: invasiivse rõhu pidev mõõtmine; kui kaudne mõõtmine pole võimalik, korduvad arterivereanalüüsid Kanüüli paigaldamise kohad: arteria radialis, arteria brachialis, arteria axillaris, arteria femoralis intrakraniaalne rõhk näidustatud raske ajutraumaga patsientidel, kellel nähtav patoloogia esmasel KT uuringul ning vajalik koljusisese rõhu muutuste ja ravile reageerimise kontrollimine. Kateetri paigaldamise kohad: ajuvatsake (võimaldab ajuvatsakese tühjendamist ajuvedelikust), epiduraalruum Norm täiskasvanud <10-15 mmHg
Dialüüsravi kasutatakse kehast jääkainete filtreerimiseks ja liigse vedeliku eemaldamiseks, millega neerud enam hakkama ei saa. Püütakse normaliseerida organismi vedeliku, elektrolüütide ja vesinikioonide tasakaalu hemodialüüs - dialüüsivorm, kus veri puhastatakse aparaadi abil, millega on ühendatud dialüsaator ehk filter (kutsutakse ka tehisneeruks). Vajatakse vereteed (ülemisse õõnesveeni paigaldatud kaheteeline kateeter), mille kaudu saab haige ringlevat verd juhtida läbi kunstneeru kiirusega 200-300 ml/min. peritoneaaldialüüs - dialüüsivorm, jääkainete eemaldamiseks kasutatakse inimese kõhukelmet (kõhukelmet loputatakse korduvalt dialüüsivedelikuga). Dialüüsilahus juhitakse kõhuõõnde kateetri kaudu ja vahetatakse uue vastu 4-5 korda ööpäevas. õe ül ja tegevus 1) anda patsiendile informatsiooni (protseduuridest enne ravi, ravist, raviprotseduuride vaheaegadest, ravist tingitud piirangutest) 2) valmistada ette kateetri paigaldamise vahendid 3) tundma ära tüsistused (kui RR on alla 100 mmHg, südame rütmihäired, kiire pulss, veresoonte spasm, eritiste jälgimine, kõrgenenud temperatuur, verejooks dialüüsivedelikku, õhkemboolia) 4) jälgima vedeliku bilanssi, probleeme kateetriga, hingamist, valutustamist, infektsiooni – sepsise oht, patsiendi hügieeni ja asendravi
Äkksurm ebaloomulik surm (enneaegne surm) haigustest tingitud; haigus(ed) on põhjustanud organismis sedavõrd raskeid muutusi, mis ei ole kompenseeritavad ja/ei võimalda organismi kui terviku elutegevuse jätkumist šokk hetkeline paus suremisprotsessis; sündroom, millal esineb: kudedesse verevoolu vähenemine, kudede hapnikutarbimine ei vasta juurdevoolule, kapillaaride mitteküllaldane perfusion; hemodünaamika äge muutus, millega kaasnevad elutähtsate organite kapillaarhäired; rakkude ainevahetushäired, mis on tingitud kudede halvast verevarustuseset Kliiniline surm pöörduv vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitluse lakkamine, mille maksimaalne kestvus on 3-5 minutit. Kuni pole veel tekkinud ajusurma- verevoolu taastamisega ajus taastub aju funktsioon. Bioloogiline surm suremisprotsessi viimane etapp, mis järgneb kliinilisele surmale ning avaldub pöördumatute muutuste tõttu peaajus organismi elutähtsate funktsioonide pöördumatu lakkamisena; need muutused peaajus kujunevad ca 10 min. jooksul
tööjaotus elustamisel 1) optimaalne rühma koosseis on vähemalt 3 inimest (N:arst + 2 õde) 2) tööjaotus tehakse kohe selgeks: üks teeb südamemassaaži, teine vastutab hingamise eest, kolmas ravimite eest. Vajadusel kutsu abi ja lase muretseda elustamisvahendid 3) arst võtab elustamise juhtimise enda peale. Kuni selle ajani suunab olukorda õde 4) tegevuse juht annab ülejäänud rühmale selgeid korraldusi ja jaotab ülesandeid ebaülevaatlikes olukordades 5) arst määrab manustatavad ravimid ja otsustab elustamise jätkamise või lõpetamise
tegevus elustamisel Südamemassaaži tegija: 1) Kontrollib südame tööd, defibrilleerib (uuesti umbes minutiliste vaheaegadega) ja keskendub tulemuslikuks katkestusteta surumiseks 2) Vastavalt võimalustele vahetatakse massaaži tegijat väsimisel 3) Loeb surumise kordi valju häälega 4) Jälgib südame rütmi monitorilt Hingamise eest vastutaja: 1)Hoolitseb efektiivse ventilatsiooni eest 2)Kompleb pulssi unearterilt 3) Intubeerib 4) Vajadusel puhastab hingamisteed (aspiraatoriga või ilma)
Ravimite eest vastutaja: 1) Kindlustab õige infusioonivedeliku (Ringer või 0,9% NaCl) valiku 2) Kindlustab veenitee 3) Abistab intubeerimisel 4) Jälgib infusioonivedeliku tilkumist 5) Paneb valmis süstlasse Adrenalin 1mg (kui eelmine on kasutatud, paneb valmis kohe uue), manustab ravimeid vastavalt arsti korraldusele 6) Täidab elustamisblanketi, jälgib aega
tüsistused elustamisel 1) roidemurrud (pneumo-, hemothoraks, paradoksaalne segment roiete või rinnaku murrust) 2) ventileerimine makku (ebaõige AMBU kasutamine, vale intubatsioon) 3) intubeerimine paremasse kopsu (ventilatsioon puudulik → hüpoksiast ajukahjustus) 4) hüpotermia (alajahtumine) 5)maosisu – oksemasside aspiratsioon kopsu (Selliki võtte mittekasutamine) 6) kõhuõõne trauma (valest südamemassaaži tegemisest) 7) hüperventilatsioon (pCO2↓ → pH↑ → O2 transpordi häire kudedes – alkaloos) 8) kaelalüli murru valel käsitlemisel → püsiv neuroloogiline kahjustus
vastunäidustused elustamisele 1)kindlad bioloogilise surma tunnused 2)kauaaegne krooniline pöördumatu haigus (Nt.pahaloomuline kasvaja lõppstaadium) 3)vormistatud haige keeldumine elustamisest
ravimid elustamisel Adrenaliin 1mg/ml – esmane ravim südameseiskuse korral (VF;VT;PEA;ASY). Parandab südamepärgarterite ja ajuvereringet, lisab südame töömahtu, beetaretseptori stimulatsioon
Annused: i/v boolus 1mg iga 3-5 minuti järel, iga doosi järel 20 ml. Vedelikku; trahheasse 2-kordne i/v doos lahjendusega 10 ml-ni. Mitte samasse veeni soodaga! Atropiin 1mg/ml – elustamissituatsioonis ASY, PEA korral, sümptomaatiline bradükardia, AV blokaad. Tõstab südamelihase O2 vajadust.
Annused: ASY, PEA-1mg i/v, iga 3 min järel, max 3mg. Bradükardia – 0,5-1mg i/v Amidorone (cordarone) 50mg/ml – südameseiskus VT või VF , mõjustab peamiselt südant, mis avaldub südame löögisageduse aeglustumise, südamelihase kontraktiilsuse vähenemise ning hüpotensioonina, samuti müokardi hapnikuvajaduse vähenemisena. Annused: 300mg lahustatuna 20-30 ml 0,9% NaCl või %% glükoosis kiire infusioonina i/v või doos 150 mg kiire infusioonina 1mg/min; 6→ 0,5mg/min maksimumdoosini 2g/p Dopamiin 20mg/ml – tugevdab südame kontraktiilsust, väikesed doosid tekitavad vasodilatatsiooni ja suurendavad neeruperfusiooni. Toime sõltub doosist. Mitte teha samasse veeni soodaga!
Lidokaiin – VF, VT ja ventrikulaarse ekstrasüstoolia korral. On ”teise rea” valik enamuses situatsioonides
Annused: südameseiskusel algboolus 1,0-1,5 mg/kg i/v. Vajadusel lisadoos 0,5-0,75 mg/kg i/v 3-5 minuti jooksul. Kogudoos 3mg/kg (või 200-300mg 1 tunni jooksul) Magneesium 250mg/ml – refraktoorne VF jt rütmihäired. Annused: 2,5g lahjendada 100 ml 5% glükoosis i/v 1-2 minutiga Sooda (naatriumbikarbonaat) – pikka aega kestnud elustamine, eriolukordades diagnoositud atsidoosi või hüperkaleemia, mürgistus tritsükliliste antidepressantidega Annused: doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi näidu järgi
eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi
Rütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks
Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed
Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired:
Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste)
I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600 korda minutis. Ei tuvastata QRS kompleksi. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist vatsakeste fibrillatsiooni. II VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA = VT (ventricular tachycardia) – ühtlane, laia kompleksiga kiire rütm (150-300/min); P-sakk puudub võib kulgeda pulsiga (vereringe on säilinud) või pulsita (vereringeseiskus)
Vatsakeste monomorfne tahhükardia
.VF-il ja VT-l on kõikidest südameseiskuse vormidest parim prognoos, kui defibrilleeritakse võimalikult kiiresti ja kliinilise surma teket on märgatud (nähtud või kuuldud) ning kardiopulmonaarset elustamist alustatud otsekohe. Ravimitest Adrenaliin (ühekordne doos 1mg). Pärast kolme defibrillatsiooni korratakse doosi iga 3 minuti järel.
Esmaabi VF ja pulsita kulgeva VT puhul:
1)massaaż,2) defibrillatsioon, intubatsioon, mehaaniline ventilatsioon 100% hapnikuga (ainult elustamise puhul kasutatakse 100% hapnikku,3) erakorralistes situatsioonides ka :uppumine, poomine ca 2 tundi võib anda puhast hapnikku),4) veenitee,5) ravimid.
1)massaaż,2) intubatsioon,3) mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga,4)veenitee, 5)ravimid
III ASÜSTOOLIA = ASY (asystolia) – vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivsus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega.
Esmaabi Asüstoolia ja PEA puhul 1) massaaż,2) intubatsioon, 3)mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga, 4)veenitee, 5)ravimid
PREKARDIAALNE LÖÖK (lihtsalt teadmiseks)
Antakse registreeritud südameseiskuse korral, kui defibrillaator pole koheselt käepärast. Selle meetodi kasutamine ei tohiks põhjustada viivitusi teiste, tõestatud efektiivsusega ravimeetodite nagu defibrillatsioon ja südame kaudne massaaż, rakendamisel
IV EBAEFEKTIIVNE SÜSTOL (PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS) = PEA (pulseless electrical activity) – südames on säilinud elektriline aktiivsus ilma mehaanilise pumpamistegevuseta. Põhjus tavaliselt südameväline (hüpotermia, ravimmürgistus, hüpovoleemia jne) ASY ja PEA korral elustamise ABC; O2 , EKG kontroll kahes lülituses, trahhea intubatsioon; i/v tee ; Adrenaliin 1mg i/v. Suured adrenaliini annused (kuni 0,2 mg/kg) ei ole soovitatud. Atropiin 3mg i/v või 6mg i/t (ühe boolusena) bradükardia (<60/min) korral. Kardiostimulatsioon võib olla efektiivne P-sakkide olemasolul..
Intubatsioon kindlaim meetod hingamisteede avamiseks ja hingamise toetamiseks e. plastiktoru viimine haige trahheasse, et kindlustada haige hingamistegevus
Hingamine
HINGAMISSAGEDUS Vastsündinud 40 - 50 x minVäikelapsed 30 – 40 x min. Lapsed 20 – 30 x min. Noorukid 16 – 20 x min. Täiskasvanud 14 – 16 x min (12 – 16)
Ülesanded: vere rikastamine O2-ga, CO2 eritamine, organismi happe-leelistasakaalu hoidmine. Vaata rindkere liikuvus, hingamisabilihaste kasutamine, hingamissagedus, hingamistüüp, sisse-ja väljahingamise suhe, naha ja limaskestade värvus, trahhea asetus, kaelaveenide täituvus. Kui patsient ei hinga, siis alusta AMBU-koti ja maskiga (või pocket maskiga) hingamist. Hingamispuudulikkus on ebaadekvaatne gaasivahetus, mille käigus tekivad hüpokseemia (vähe O2 veres) ja hüperkapnia (palju CO2 veres). SpO2 alla 94% -hingamispuudulikkus, hingamissagedus üle 25x min. - hingeldus
Teadvusetus on orienteerumisvõime kadumine koos samaaegse ärkamisreaktsiooni puudumisega ühelt poolt ja organismi üliraske seisundiga teiselt poolt. Jaguneb: somnolentsus, soopor ehk stuupor, kooma. Hinda hingamine, hemodünaamika, teadvuse monitooring (GKS), pupillid (kas, kuidas reageerib valgusele, differents), välimus, veresuhkur, refleksid (neelamisrefleks-teadlik või reflektoorne; köharefleks; korneaalrefleks-tõmmates sõrmega üle silmavalge, kui kahepoolselt kadunud on haige koomas), meningism (valguskartus, lõug ei paindu rinnale). Ravi sõltub kahjustuste lokalisatsioonist, tagada vabad hingamisteed, stabiilne vereringe ja kõrvaldada metaboolsed häired.
Defibrillatsioon on ainus efektiivne ravivõte
1.vatsakeste fibrillatsiooni (VF) korral
2.ilma pulsita kulgeva vatsakeste tahhükardia (VT) korra
maksimaalne elektrivool läbi müokardi. On ainus efektiivne vahend vatsakeste fibrillatsiooniga patsiendi ravimisel (200J – 300J – 360J), puudub pulss ja patsient ei ole ärkvel/äratatav. Elektroodide paigutus: STERNUM – elektrood parema rangluu alla rinnaku kõrvale; APEX – elektrood vasakule poole kaenlakeskjoonele rinnanibust veidi allapoole
kardioversioon - piisavalt tugev elektriimpulss, mida kasutatakse siinusrütmi taastamiseks, kui on kiiresti vaja saavutada rütmi taastumine või eelnevad medikamentoossed meetodid ei osutunud edukaks või põhjustasid kõrvaltoimeid.
KOOMA nimetatakse seisundit, kus patsient on nii sügava teadvushäirega, et teda pole võimalik äratada.Vabad hingamisteed ja hingamisfunktsioon Koomas haigel võib hingamine olla ebaefektiivne kahel põhjusel:1. hingamisteed on kinni vajunud, kuna patsient ei kontrolli oma lihastoonust, või on
hingamisteed suletud võõrkehast (oksemassid, toidutükid, proteesid jms) 2. halvatud on hingamislihased või on kahjustunud hingamiskeskus, mistõttu puudub hingamine
Igal koomas haigel tuleb määrata veresuhkru väärtus.
Koomas patsiendi ülevaatusel tuleb tähelepanu pöörata
väliste vigastuste olemasolule (ajutrauma, suur verekaotus)
kehatemperatuurile (infektsioon, hüpotermia)
hingamistüübile ja hingeõhu lõhnale (diabeetiline ketoatsidoos, ureemia, alkoholimürgistus)
hemodünaamika seisundile (šokis patsient, rütmihäirete esinemine, väga kõrge vererõhu puhul aju vaskulaarsete patoloogiate (intratserebraalne hemorraagia, SAH) võimalus, aga ka tõusnud intrakraniaalse rõhu märgiks (ajuturse) koos bradükardiaga)
naha seisundile (hüpoglükeemia, šokk, lööve)
hapnikuga varustatusele (SpO2)
neuroloogilisele koldeleiule (pupillid, halvatus, meningeaalärritusnähud, patoloogilised refleksid).
Enteraalne toitminE Haige seedetrakti on korras Nasogastraalne sond Põhjused Ära hoida nälgusseisundi teke Tõsta valkude sünteesi tase ja viia lämmastiku bilanss vähemalt nulli Säilitada seedetrakti Funktsioon Immuunsussüsteemi säilitamine ManustamineToitmine makku Toitmine peensoolde Toitelahused Isoosmolaarne segu 1kal/ml Hüperosmolaarne 1-2kal/ml Spetsiaalsed segud ( puudub valk, K, Na) Nutricomp Parenteraalne toitmine toitmise põhjused Kirurgiliste protseduuride järkselt Hulgitraumade järkselt Raskete põletuste järkselt Sepsise korral Haavaparandamise kiirendamiseks Raske kõhulahtisus või oksendamine Suukaudse dieedi toetamine Anoreksia Toitelahused Perifeeria kaudu glukoos, elektrolüüdid, dekstroos 5-10%,aminohapped 3-8,5%kasutavad lühiajaliselt tsentraalse veeni kaudu dekstroos 25-70%, aminohapped,vitamiinidLipiidne emulsioon koosneb rasvhappest ( 10-20%) isotooniline rasvemulsioon katab 60% energia vajadusest
Glükoos Aminoplasmal Lipofundin Nutriflex Tracutil Vitalipid Kuhu manustada Olenevalt lahusest kas tsentraalveeni või perifeersesse veeni Kui on valida, siis tsentraalsesse veeni Toite lahused ei sobi alati kokku teiste infusiooni lahuste ja ravimi
15.AJU FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD
CPP (cerebral perfusion pressure) - aju perfusiooni rõhk. CPP = MAP - ICP
MAP (mean arteriale pressure) – keskmine arteriaalne rõhk
ICP (intracranial pressure) – koljusisene rõhk
Õendus ja ohud
Korraldada jälgimine: neuroloogilise puude sümptomid, teadvus, orientatsioonihäired, üldseisund (peavalu, iiveldus, oksendamine,higistamine, rahutus,loidus),hemodünaamika, infektsioonioht kateetri paigaldamisest
GKS (Glasgow Coma Score GCS)
Glasgow koomaskaala (neuroloogilise seisundi hindamiseks) normaalse teadvuse näitaja on 15, vastavalt tabelile hinnatakse punktidega silmareaktsiooni, kõnevõimet ja motoorikat
HYPOTERMIA rektaaltemperatuur <35°C (aeglustunud ainevahetus, vähenenud O2 tarbimine); <30°C (südamerütmihäired); <28°C (aju O2 tarbimine <50%); <20°C (kliiniline surm). Soojendamise meetodid: I passiivne (külmast isoleerimine); II aktiivne väline (soojendustekid, kiirgav soojus). III aktiivne kehatüve soojendamine (soojendatud, niisutatud O2 või infusioon, maoloputus, hemodialüüs, kehaväline vereringe). Ohud: rütmihäired, keha temperatuuri järellangus ja soojendamisjärgne atsidoos. Soojendamise taktika: kerge üldjahtumine (passiivne + aktiivne väline soojendamine); raske üldjahtumine (ebastaabiilne patsient, aktiivne kehatüve soojendamine 0,6° C/tunnis).HYPERTERMIA > 40°C, kiire pulss, RR↓, vähene või puuduv higistamine, teadvusehäired (soojuse kaotuse häired, rohkest vedeliku kaost tingitud hüpovoleemiline šokk). Jahutamise taktika: horisontaalne asend, pea madalamal; kiire füüsikaline jahutamine, vältida värinate teket, kontrollida temperatuuri iga 10 min. Järel, algul langetada mitte alla 38,3°C; vee ja soola kao asendamine vastavalt analüüside tulemusele.
17.ÕENDUS,INTENSIIVÕENDUS intensiivõendus (preoperatiivne konsultatiivne vastuvõtt, kiirabi teenus, õendustoimingute teostamine, konsultatiivne vastuvõtt, nõustamine);
Eesmärk Stabiliseerimine Parandamine Säilitamine Ülesanneteks on1.hinnata, analüüsida ning interpreteerida kriitilises terviseseisundis oleva patsiendi seisundit;2.aidata kaasa kriitilises terviseseisundis oleva patsiendi tervise taastamisele;3 teostada erinevaid diagnostika- ja raviprotseduure või assisteerida arsti protseduuride teostamisel;4 intensiivõenduses kasutatavate tehniliste abivahendite käsitlemisoskus;leevendada patsiendi valu ja kannatusi;5.toetada kriitilises terviseseisundis olevat patsienti ja tema perekonnaliikmeid;7.vajadusel valmistada patsient ette väärikaks surmaks ja aidata perekonda kriisi korral Intensiivõde-Õenduse spetsialist Osutab õendusabi kriitilises terviseseisundis patsiendile, kellel on reaalseid või potensiaalseid elutähtsate organsüsteemide talitusehäireid Osutab õenduabi igas eas patsientidele ambulatoorses, haiglaeelses ja haigla-etapis On meeskonna liige
I Kui on antud mg ja ml ja tahad % teada
Näiteks: 5 mg – 2,0 ml
5* 100 = 500 = 0.25 %
2*(1000) 2000
II Kui on antud % ja ml ja tahad mg teada
Näiteks: 20% - 2,0 ml
20* 2*1000 = 40 000 = 400 mg
100
Ravimite manustamiseks on kõige parem i/v tee (kanüülida võimalikult tsentraalsem veen, ravim on siis südames 10-20 sek. pärast). Kui veenitee ei õnnestu, siis intra trahheaalselt (toime saabub hiljem, doos peab olema 2-3 korda suurem kui i/v)
19.HEMLICHI VÕTE - kasutatakse täiskasvavutel võõrkeha eemaldamiseks hingamisteedest.Abistaja seisab patsiendi taga ja haarab kätega ümber tema ülaköhu.abistaja surub ühe käe rusikasse ja astab selle naba ning mõõkjätke vahele.Teine käsi astatakse rusikas käe peale.Ta tõmbab oma kätega patsiemnti nii, et liigutus suundub taha- ja üles.
20.RAVIMID MIDA JA KUIPALJU TOHIB MANUSTADA ENDOTRAHHEAALSELTIntubatsiooni torusse tohib elustamise käigus ravimitega vedelikku manustada maksimaalselt 30 ml. Intupatsiooni torusse manustatud üks ravimdoos tuleb lahjendada 10 ml.Intubatsioonitorusse manustatud ravimi kogus peab olema kahe kordne.
21.selliki võte.Kasutatakse intubeerimisel. Vajutades nimetissõrme ja pöidlaga kilpkõhrele surutakse kinni söögitoru ja hoitakse ära võimalik maosisaldise aspiratsioon hingetorru. Võtte tegemine lõpetatakse peale intubatsioonitoru manzeti täitmist
22.ARTERI SÜSTEEMI ÜLESPANEK JA KÕIK KANÜÜLID NING ASTRUPI ANALÜÜSI VÕTMINEPeale arteri kanüüli paigaldamist ühendatakse kanüüliga Transducer andur-toru/ühendus patsiendi sisesest kanüülist on ühendatud ühe anduri poolega ja teiselt poolt on see infusioonisüsteemiga ühendatud hepariniseeritud kristalloid lahusega. Seda lahust peab hoidma pideva rõhu all (taval. 300mmHg arteriaalse rõhu liini jaoks), et hoida ära vere tagasivoolu patsiendist monitooringusüsteemi. Andur peab alati olema joonel null (või referents) joonega. See on tavaliselt parema koja (keskmine aksillaar joon).Andurit peab kalibreerima atmosfäärirõhuga (“nullima”).
Kopsuarteri PA kateete r Standartne PA kateeter on 110 cm pikk ning tavaliselt kolme või nelja valendikuga, tähistatud iga 10 cm tagant, et hõlbustada kateetri paigaldamist.Kopsuarteri kateetri (Swan – Ganz`i kateeter) proksimaalne luumen.Kopsuarteri kanüülil harud(4 kanalit) Distaalkanal mõõdab kopsuarteri kopsukapillaarrõhku Termistorkanalis kulgeb elektrijuhe Proksimaalkanal seda mööda manustatakse vedelikku ja ravimeid õhubaloonitäitekanal astrupi võtmine võetakse kolmikkraanist spets süstal,tavaline süstal 5ml.Enne 5ml verd välja, siis astrup., siis loputa kraan , uus kork.Astrup kohe laborisse.(1h)
23.TSÜTOSTOOMI korral asetatakse sümfüüsist kõrgemal kõhu keskjoonel põide spetsiaalne kateeter. operatsiooni kui ka punktsiooni teel. See on parim alternatiiv kusiti kaudu paigaldatavale püsikateetrile, kui tegemist on pikemaajalise kateteriseerimisega ja tahetakse vältida meespatsientide kusiti vigastamist.
24.VALURAVI valuravi põhimõtted Preventiivne suund – valu vältimine Valuvaigisti regulaarne manustaminePatsiendi individuaalsete füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajaduste arvestamine Valu tugevuse hindamine visuaalse analoogskaala (VAS) abil Erinevate valuvaigistite ja erinevate meetodite kombineerimine Võimaluse korral suukaudse manustamisviisi eelistamine NB! Arvestada patsiendi üldseisundit, vanust ja põhihaigusi!
VAS ägeda valu tugevust hinnatakse, kasutades 10 punkti skaalat (0…10). Sedatsiooni skoor määramine on oluline, sest süvenev sedatsioon on märk võimalikust opioidide kõrvaltoimest ja viitab hingamisdepressiooni tekkimise ohule.
25.Epiduraal analgeesia Asukoht-Epiduraalruum Algus-Aeglane(30min) Kestus-Lühike(2-4h) Risk- Duura kraan Liikuvus- on Kasutamine- ägeda valu raviks Epiduraalkateedrisse süstimisel ei tohi kasutada alkohole sisaldavaid lahuseid Epiduraalkateedri filtrit ei tohi alkohooildega töödelda.
Spinaal-analgeesia Asukoht-spinaalruum Algus-Kiire(5min) Kestus-Pikk(6-8h) Risk-Peavalu
Liikuvus- ei ole Valu tundetus on saavutatud ravimitest, mis on viidud otse sellesse vahemikku
1)Südamelihase perfusiooni parandamiseks (suurendades koronaarperfusiooni diastolis)
2)Vasaku vatsakese järelkoormuse langetamiseks
27.LASTE ELUSTAMINE Hingamine ja massaaž 5 sissehingamist- Pulsikontroll-2 sissehingamist-15 massaaži (2/15) Kompressiooni sagedus 100 korda minutis
Asfüksia ssündinud vastsündinuTsüanootilineApnoes, hingab Bradükardia(80–100*min)Langenud toonus
Sügavas asfüksias sündinu vastsündinu Kahvatu Lõtv Apnoe Tugevalt bradükardiline ( alla 100)
Esmaabi Hingamisteede avamine Hingamine,100% hapnik, üle 100* min Südamemassaaš, kui alla 60*min, 1/3 ridkere sügavus, 3/1, 120 tegevust minutis, 90 massaaši, 30 hingamist
Südame löögi sagedustkontrollida iga 30 sek järel .Ravimid nabaveeni
Imiku elustamine-Turvalisus,TeadvusettaKutsu abiAva hingamisteedKas hingabEi hinga5 hingamist Ei hinga, tsirkulatsioon puudub(10 sek jooksul hinda vereringet) Alusta 2/15 1 minuti jooksul Hinda uuesti, kutsu abi, kontrolli pulssi iga 1 min järel 5\2\15
Teadvus-Kõneta Puuduta Ärrita
Ava hingamisteed -Painuta pea taha [pea jääb neutraalsesse asendisse, 1 sõrm lõualuul (ei pehmeskoes) 1 sõrmegaeemalda võõrkeha näeme] Veendu, et ei ole nähtavat takistust Kuula, vaata, tunne 10 – 15 sekundi jooksul 4 J/ 1kg
Võõrkeha hingamisteedes Tüüpiliselt tekib köha ja hingamispuudulikkus söömise või mängimise ajal
Efektiivne köha- Vali häälekas köha Rahusta, jälgi, julgusta last köhima Kui köha muutub ebaefektiivseks anna 5 lööku seljale
Ebaefektiivne köha-Vaikne või hääletu köhaLaps ei saa rääkidaSüveneb tsüanoos, teadvus häguneb
Esmaabi-Toeta last pea allapoole asendis ja anna viis lööki seljale. Kui takistus hingamisteedes ei lahene soorita 5 kordaHeimlichi võte, hinnates iga korra järel uuesti lapse seisundit.(Imikutel kasuta kõhule surumise asemel rindkere kopressiooni sarnaselt elustamisele, aga järsema liigutuse ja pikema intervalliga.)
28.RASS Kirjeldus sedatsioonitaseme hindamiseks Vaevlev ja rahutu, Rahulik ja koostöövõimeline Järgib vaid soove ja/või käske Otsene vastus kõneleja/või põsepatsutusele
Aeglane vastus kõnel ja/võipõsepatsutusele Vastus puudub
Otsene mõõtmine Kaudne mõõtmine -Transvesikaalne - Mao kaudu Vahelduv mõõtmine Pidev mõõtmine
Transvesikaalne IAP mõõtmine Selili,Null-tasandiks on keskmine aksillaarjoon, Ei esine kõhulihaste pingutust , 25 ml steriilset lahust põide ( Lastel 5ml ), Vedelikusamba rõhk 4 kuni 6 tunni järel.
IAP – kellel mõõta Vähenenud kõhuseina venitatavus ,Vedeliku, õhu või vere kogunemine kõhukoopas
Kapillaarlekke sündroom, infusioonravi
IAHpatofüsioloogia HingamissüsteemKardiovaskulaarsüstNeerufunktsKNS,Seed
supraventrikul ekstrasüstooli
ventrikulaarne tahhükardia
Torsade de pointes
Eesseina müokardi-infarkt
I astme A/V-blokaad
II astme A/V-blokaad (Mobitz I)
III astme A/V-blokaad
Siinusbradükardia
Kodade virvendus (Fibrillatio atriorum)