Dokumendid > Ajalugu > Eesti ajalugu > Eesti lähiajalugu

Eesti lähiajalugu

Ainekood: FLAJ.03.124

Lektor: Tõnu Tannberg

PROGRAMM

Sissejuhatus

1. .

Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused. Lähiajaloo piirid. (Karjahärm 2004, Tarvel 1999, Vahtre 2001)

2. .

Nõukogude aja uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused. Allikad: arhiivimaterjalid ja publitseeritud dokumendid. Nõukogude aja allikate eripärast. Historiograafia põhijooned: olulisemad teemad, autorid ja käsitlused. (EA VI, 230-237)

Nõukogude Eesti

3. .

Moskva piiripoliitika üldiseloomustus Ida-Euroopas. Baltikumi isoleerimine Euroopast: sõjajärgsed piiriõgvendused ja nende tagamaad. Haldusjaotuse sovetiseerimine. 1950. aasta haldusreform. Oblastieksperiment. Olulisemad muudatused haldusjaotuses peale 1953. aastat. (EA VI, 260-264)

4. .

Nõukogude võimu taaskehtestamine. Operatiivgrupid. Nõukogulik võimustruktuur: poliitiline, täidesaatev ja seadusandlik võim. EKP koht võimustruktuuris. Kaadri komplekteerimise allikad. Nomenklatuur. Standardvalimised. Moskva kontrollimehhanismid. ÜK(b)P KK Eesti Büroo. Baltikumi sovetiseerimine Ida-Euroopa arengute kontekstis. (EA VI, 250-256, 268-274)

5. .

Nõukogude Liit: poliitika, ideoloogia ja võimuvõitluse põhijooned. Eesti NSV “valitsejad”. N. Karotamm. J. Vares. I. Käbin ja tema meeskond. K. Vaino. Võimuvõitlus Eesti NSV võimuladvikus. Võitlus “kodanliku natsionalismiga”. 1950. aasta märtsipleenum: põhjused ja tagajärjed. L. Beria “uus rahvuspoliitika” ja Eesti. “Sula-aja” Eesti NSV. Uusvenestuse pealetung Eesti NSV-s. Noorterahutused ja 40 kiri. (EA VI, 264-268, 279-282, 309-314; Tannberg 1999-2000, 2005a, 2005b)

6. .

Vastupanuliikumise ulatus Nõukogude Liidu läänepiirkondades sõjajärgsetel aastatel. Vastupanu vormid Nõukogude Eestis. Relvastatud vastupanuliikumine – metsavendlus. Noorte salaorganisatsioonid. Vastupanuliikumine aastatel 1955-1984. Võimude vägivallapoliitika. Repressiivaparaadi struktuur ja juhid. KGB. Okupatsiooniarmee Eestis. Repressiivpoliitika mitmekesisus. Vägivalla osaline heastamine: nõukogulik rehabiliteerimine. (EA VI, 256-260, 274-279, 320-337, 296-298)

7. .

Nõukoguliku majandusmudeli üldiseloomustus. Maareform ja kollektiviseerimine. Sundindustrialiseerimine. Põllumajanduse toibumine ja industrialiseerimise laienemine. Linnastumine. Käsumajanduse tagajärjed. Majanduslik ummik 1980. aastatel. Demograafilise arengu põhijooned sõjajärgsetel aastatel. Eesti elanikkonna arvukus, etnilise koosseisu muutumine.

8. .

Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Kiriku koht ühiskonnas. Haridusolud. Teadus. Kirjandus. Kunst. Arhitektuur. Muusika. Teater ja kino. Meedia. Side Läänemaailmaga. Vaimuelu kontrollimehhanismid. Tsensuur. Elu-olu ja mentaliteedi muutused Nõukogude Eestis. (EA VI, 338-355)

9. .

Suur põgenemine. Rahvusvahelised pagulasorganisatsioonid ja eestlased. Eestlaste peamised asukohamaad. Repatrieerimise küsimus suurriikide vahelistes suhetes. Repatrieerimise käik ja tulemused. Pagulaskonna tegevuse põhisuunad. Eksiilvalitsus. Välis- ja Kodu-Eesti suhted. Eesti NSV välisministeerium. KGB ja pagulased. VEKSA tegevus. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil. (EA VI, 356-373)

10. ISESEISVUSE ETTEVALMISTAMINE.

M. Gorbatšov ja “perestroika” Nõukogude Liidus. Idaloki kokkuvarisemine. Muutuste algus Eesti NSV-s: uus ärkamisaeg. Laulev revolutsioon. Ühiskonna politiseerumine. Suhted keskvõimuga. Üleminekuperiood. IME majandusprogramm. (EA VI, 374-388)

11. OMARIIKLUSE TAASTAMINE 1991. AASTAL.

Sisepoliitilise kriisi kujunemine Nõukogude Liidus. 1991. aasta jaanuarisündmused Baltikumis. Iseseisvusreferendum. Augustiputš Moskvas ja selle kajastumine Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamine ja selle rahvusvaheline tunnustamine. (EA VI, 388-393)

IV.

12. EESTI VABARIIK AASTATEL 1991-2005

Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja riikluse areng. Üleminek turumajandusele ja selle tulemused. Võõrvägede lahkumine. Sisepoliitiline areng. Välispoliitika. Ühinemine Euroopaga ja NATO-ga. (Tammer 2001; EA VI, 398-416, Lauristin, Vihalemm 1998)

KOHUSTUSLIK KIRJANDUS

  1. EA VI = Eesti ajalugu VI. Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tegevtoimetajad A. Pajur ja T. Tannberg. Tartu: Ilmamaa, 2005
  2. Karjahärm 2004 = Karjahärm, Toomas. Ajaloolase käsiraamat. Tallinn: Argo, 2004, lk. 161-174
  3. Lauristin, Vihalemm 1998 = Lauristin, Marju, Vihalemm, Peeter. Postkommunistlik siirdeaeg Eestis. – Akadeemia. 1998, nr. 4, lk. 675-701, nr. 5, lk. 899-916.
  4. Tammer 2001 = Tammer, Enno (peatoim.). 10 aastat uut Eestit. Tallinn: Tänapäev, Eesti Päevaleht, 2001
  5. Tannberg 1999-2000 = Tannberg, Tõnu. “Lubjanka marssal” Nõukogude impeeriumi äärealasid reformimas. L. Beria rahvuspoliitika eesmärkidest ja tagajärgedest. – Tuna. 1999, nr. 3, lk. 22-37, nr. 4, lk. 56-71, 2000, nr. 1, lk. 42-52
  6. Tannberg 2005a = Tannberg, Tõnu. Kremli kavad Eesti suhtes 1953. aasta suvel. – Õpetatud Eesti Seltsi Aastaraamat 2003. Tartu, 2005, lk. 116-132
  7. Tannberg 2005b = Tannberg, Tõnu. "Kas Lavrenti Pavlovitš Beria – poliitbüroo liige – ei olegi siis partei?". Ääremärkusi L. Beria "uuele kursile" vastupanuliikumise mahasurumisel 1953. aasta kevadel. – Tuna. 2005, nr. 4, lk. 52-69
  8. Tarvel 1999 = Tarvel, Enn. Eesti lähiajaloo periodiseerimisest. – Ajaloolise tõe otsinguil. Tallinn: Kritsler-Ritso Sihtasutus, 1999, lk. 105-116
  9. Vahtre 2001 = Vahtre, Lauri. Nõukogude aja periodiseerimisest. – Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Tartu: Ajalookirjanduse Sihtasutus Kleio, 2001, lk. 373-386

Seminar ja kirjaliku töö esitustähtaeg on ammu läbi, nii et neid siia lisada pold nagu mõtet. Kes aga nendega sellegipoolest tutvuda tahab, võib seda teha ÕIS-is, kus kogu proge kah kenasti ülal on.

Loengud

Ettevaatust! Praegusel kujul sisaldavad loengud vaid seda materjaalihulka, mis on minu õhukesse vihikusse talletunud ning on seetõttu võib-olla liiga lühikesed, eksitavad ja kindlasti väga lünklikud! Samuti on ühe artikli alla enamasti pandud mitu loengut.

  • 1. loeng:
  • 2. loeng:
  • 3. loeng:
  • 4. loeng:
  • 5. loeng:

Eksam

5. juunil toimunud eksami põhiolemus:

  • Eksam annab koguhindest 70% ehk punkti.
  • esimene teemadering oli allikad ja historiograafia, kokku 14 punni- teemadeuurijate nimed + mis tüüpi allikaid mis arhiivides leidub
  • teiseks isikud (12 punni)- kes millega tegeles (lühiiseloomustus) + 2 teose autorid
  • kolmandaks lühendite lahtimõtestamine- 3 punni
  • neljandaks mõistete seletamised- 6 punni
  • viiendaks daatumid- 14 punni
  • kuuendaks kahe institutsiooni funktsiooni seletamine- 6 punni
  • seitsmendaks ühe teema (hadussüsteemi) vähe pikem avamine- 15 punni

Üldisi soovitusi: ärge keskenduge ülevaatleisusele, vaid jätke meelde igast teemast olulisemad daatumid ja isikud + kindlasti vaadake väga põhjalikult läbi allikate ja arhiivide osa!