ENSV ja EW periodiseeringud
Lisamise aeg:
2015-02-01 13:27:08Vaatamiste arv:
5108Tagasiside:
0 0Kuulub orgaaniliselt külge ja tuleb 14.12. arutlusele!!!
1. EW-aegsed perioodingud
Eesti rahva ajalugu
1. Muistne iseseisvusaeg. Muistne vabadusvõitlus.
I Ürgaeg, eestlaste algkodu (20 lk) II Kristliku ajaarvamise algusest rahvaste rändamiseni (0-400) (7 lk) III Rahvaste rändamise järelmõjud. (400-800) Soome asustamine. Skandinaavlaste viikingiaeg. (800-1050) (20 lk) IV Vene riigi rajamine, skandinaavlaste ja soome augu hõimude osa selles. (9 lk) V Ristiusk põhjamaadel, eestlaste viikingiaeg (1050-1208) (25 lk) VI Eestlaste sisemise korra kujunemine 13. sajandil (82 lk!) KOKKU: u 165 lk muinasajast VII Sakslaste tung itta VIII Eestlaste vabadusvõitluse esimene järk, kuni vaherahuni 1212 a IX Vaherahu aeg, võitluste jätkumine. X Liitlaste küsimus. Sakslaste väljatõrjumine Eestist 1217. XI Taanlased ja Eesti. XII Taanlaste ja sakslaste võistlus XIII Vabadusvõitluse viimne järk mandril XIV Rooma kuuria rahu- ja sõjaüritusi Eestis. Saaremaa vallutamine 1227. KOKKU: u 135 lk Muistsest Vv-st (300 lk)
2. Taani- ja orduaeg. Mõisad ja teoorjus.
XV Vabadusvõitluse lõpust Stensby rahuni 1238. XVI Maarjamaa Lääne ekspansiooni lävena. Eestlased ja uued võimud. XVII Uued võimud omavahel. XVIII Ühiskondlik-majanduslikkude olude kujunemine XIX Jüriöö 1343. Harju-Lääne-Saare vabadusvõitlus. XX Vana-Liivimaa seesmiste võimusuhete kujunemine pärast Harju vabadusvõitlust. XXI Vene probleemi teravnemine. Väline hädaoht ja siseolud. XXII Eestlaste ühiskondlik liigestus orduaja lõpul. Maksukoormised. XXIII Mõisade ja teoorjuse tekkimine XXIV Talurahva õiguslik seisund, sunnismaisus. XXV Õigus ja kohus XXVI Linnad ja kaubandus XXVII Usu- ja vaimuelu XXVIII Kujutav kunst KOKKU: u 275 lk keskaega (kuni 16. s alguseni, koos reffi jm-ga 310/355 lk)
3. Vana-Liivimaa Eesti riikkondliku lahustumise perioodil.
a) V-L riikkondliku varisemise ajastu XXIX Reformatsioon XXX Sisevõitlused. Liivi-Vene sõja eellood XXXI Liivi-Vene sõja algus (1558) XXXII Liivi probleemi muutumine rahvusvaheliseks, sõja jätkumine. XXXIII V-L konföderatsiooni lõpp. b) Eesti riikliku lahustumise ajastu XXXIV Võitlus Liivimaa pärast XXXV Sõdade ajastu tulemusi XXXVI Varane Rootsi aeg Põhja-Eestis XXXVII Taani aeg Saaremaal (1561-1645) XXXVIII Poola aeg Lõuna-Eestis XXXIX Poola-Rootsi võitlus Liivimaa pärast 1600-26. Altmarki rahu 1629. KOKKU: sõdade aeg (1558-1629) 219 lk XL Põhja- ja Lõuna-Eesti ühtse valitsuse all (Rootsi). Karl IX reformikatsed XLI Gustav Adolfi reformid Eestimaal XLII G. A. ref-d Liivimaal' XLIII Välispol sündmusi pärast G.A. surma. Saaremaa Rts-i alla minek 1645. Rootsi-Vene sõda Eestis 1656-58. XLIV Rts-i riigivõim ja Eesti- ning Liivimaa aadlisõbraliku keskvalitsuse ajal 1632-78.
4. Poola ja Rootsi aeg. Põhjasõda.
XLV Talurahva asustus ja liiklemine hilisel Rootsi ajal. XLVI Talurite maj ja õig seisund hilisrootsi ajal XLVII Mõisate tagastamine XLVIII Karl XI talurahva reformid XLIX Liivimaa halduse bürokratiseerimine. Patkul. L Õigus ja kohus Poola ja Rootsi ajal LI Linnad ja kaubandus -"- LII Kiriku- ning usuelu -"- LIII Rahvaharidus. LIV Jooni eesti rahvakultuurist -"- KOKKU: Rootsi aeg u 325 lk (+22 lk, aga võib ka lahutada või lisada hoopis Poola aja juurde ja siis ühtekokku veelgi suuremaks teha) LV Põhja sõda. Vene võim Eestis. 92 lk!!
5. Vene aeg. Saksa aadlivõim. Ärkamisaja algus.
LVI Saksa aadlivõim meie maal tõuseb haripunktile LVII Eesti rahvas langeb pärisorjusse (2 head näidet järjest metahistoorilistest žestidest!) LVIII Pärisorjuse aeg LIX Pärisorjuse kriis (18. s lõpus) LX Talupojakultuur po ajal' LXI Kiriku- ja usuelu 18. saj-l LXII Rahvahridus 18. s LXIII Talurahva kaitseseadused LXIV Talurahva vabastamine ja talumaade võtmine mõisnike pärisomandisse LXV Teoorjuse aeg LXVI Talurahva "käärimised" L-Eestis ja vene usu tulek LXVII Teoorjuse lõpp. Raharent ja talude ostmine. LXVIII Õigus ja kohus vene ajal LXIX Linnad, kaubandus, tööstus ja liiklemis olud Vene ajal.
Mida arvata?
Nagu näha, on teos küllaltki mahukas. Ent vatamata sellele ei jõudnud ta käsitleda kogu Eesti ajalugu, lisaks sellele veel mitmed probleemid. Esiteks pöörati väga vähe tähelepanu varasemale muinasajale, samas kui muistsele vabadusvõitlusele pea sama palju kui kogu sellele eelnenule (millest omakorda pool moodustas muinasaja eelse aja vaatlus ehk mingisugune muinasaja arengute kokkuvõtte moodi asi). Ent kogu varasema aja jutu kirjutas Juhan Libe, kes ilmsesti ei olnud arheoloog. Hilisema aja kohta on ühtlasem jutt ja info, silma hakkab siiski sõjaperioodide pikem käsitlemine, mida aga võib vast pidada suht loomulikuks. Sõdadest on vist muidu suht pädevad ülevaated, sest need kirjutas Hendrik Sepp. Õiguse ja kohtu aga Uluots, seega peaks olema sama tase kui Eesti ajaloos (seal kah ju ta ise kirjutas). Veel hakkab silma pealkirjade suheline kallutatus, ilmselt liigśelt rahvuslik. Pole väga akadeemilise vormiga, pigem tõesti (populaarne) rahvaväljaanne. Siiski olid ju kirjutajateks ajaloolased ning ilmselt päris lausjama seal kah pole. Ent tundub, et teaduslikult tasemelt jääb ta Eesti Ajaloole oluliselt alla, kasvõi juba terminiloogia, autorite arvu ja taseme ning ilmselt ka uurimustöö mahu osas. V-b ta lõpetas just sellepärast ka 1937 ilmumise, kui oli selge, et EA jätkab ja teeb seda professionaalselt.
Eesti Ajalugu
I, esiajalugu ja Muistne Vabadusvõitlus
- 

- Jääaeg ja looduslikud olud pärast seda. 

- Kiviaeg (vanem ja uuem järk) 

- Pronksiaeg ja varane raua-aeg (pr-aeg 1300-500 eKr; v-r-aeg 500-0) 

- Rooma raua-aeg (0-400) 

- Keskmine raua-aeg (400-800) 

- Noorem raua-aeg (800-1200)- 130 lk (eelmised ptk-d 9-43 lk) 

- Muistne Vabadusvõitlus- 106 lk KOKKU: muinasaega ca 370 lk 

II, Eesti keskaeg
- 

- Poliitilised olud 1340-ndate aastateni 

- Asustuse ja agraarolude areng. Talurahva olud 14. saj keskpaigani 

- Eesti linnade tekkimine ja arenemine 13. ja 14. sajandil 

- Eestlaste vabadusvõitlus 1343-45 

- Vana-Liivimaa poliitiline jaotuse ja halduse korrastus pärast 1346. aastat 

- Poliitilised olud 14. sajandi keskelt 1480-ndate aastateni 

- Vene-hädaohu tõus 

- Talurahvas keskaja teisel poolel 

- Eestlaste aineline kultuur 

- Linnad ja kaubandus 15. ja 16. sajandil (kuni 1561) 

- Mündindus, rahandus ja mõõdundus 

- Õigus ja kohus 

- Kiriku- ja vaimuelu 

- Reformatsioon 

- Eesti keel 13.-16. sajandil 

- Kujutav kunst 

- Vana-Liivimaa pärast reformatsiooni 

- Vene-Liivi sõda ja Vana-Liivimaa riikkonna kokkuvarisemine. KOKKU: ca 500 lk keskajast, ilma Liivi sõjata 470. 

III, Rootsi ja Poola aeg
- 

- Poola-Leedu võitluses Vana-Liivimaa pärast 

- Rootsi ja Taani võitlused V-L pärast 

- Eesti- ja Liivimaa küsimus Poola ja Rootsi suhetes 1582-1611 

- Võitlused Liivimaa pärast 1617-29 

- Liivimaa riigiõiguslik seisund ja haldus Poola ajal 

- Liivimaa siseolud ja vaimne elu Poola ajal 

- Põhja-Eesti varasel Rootsi ajal 

- Saaremaa Taani ajal (1559-1645) 

- Talurid varasel Rootsi ajal 

- Gustav II Adolfi reformide ajastu 

- Eesti- ja Liivimaa Kristiina valitsemisajal 

- Talurid hilisema Rootsi aja esimesel poolel 

- Eesti 17. sajandi II poolel 

- Liinad, kaubandus ja tööstus 

- Õigus ja kohus (siin möllas Stalini-aegne algtsensuur, sest autoriks oli Uluots!) 

- Rahva elatualad ja aineline kultuur 

- Kiriku- ja usuolud 

- Kool ja rahvahariduse olud 

- Eesti keel Rootsi ja Poola ajal 

- Kirjandus Rootsi ajal 

- Raamat R ajal 

- Rootsi aja kajastus Eesti rahvamälestustes 

- Kujutav kunst 

- Viimast, Põhjaõja-peatükki, ei tuld, sest Stalini aeg jõudis ette! 

Mida arvata?
Tegu on esimese professionaalse ja selgelt teadusliku Eesti ajaloo ülevaatega, mis ometigi jäi samuti pooleli. Võrreldes Eesti rahva ajalooga on asi tunduvalt täpsem ja teaduslikum juba alates pealkirjadest, ehkki seetõttu ka mõnevõrra igavam. Aga sisu on see-eest üldkokkuvõttes parem ja edukamalt kasutatavam, sinna andsid panuse oma aja tipud, alates arheoloogiagurust Moorast, peatoimetaja Kruusist kuni rahvaluuleteadlase Gustav Ränk'ini. Seega siis omas ajas igatepidi asjalik teos, mis sobib parema puudumisel kasutada tänapäevalgi. Aga ühe märkuse võiks siia siiski veel juurde tähendada: ilmselt oleks saadud veelgi parema tulemuse, kui kahe paralleelselt kirjutatud üldkäsitlusekatse asemel oleks ühendatud jõud vaid parema e EA loomisse, sest Sepa ja veel mitme tüübi kirjutised oleks sinna kah väga hästi passinud. Aga samas, eks pluralism ole ju tavaliselt kasulik ning v-b ka ERA täitis oma eesmärgi, olles rahvuslikum-patriootlikum-lihtsamalt arusaadavam/loetavam kirjatükk.
2. ENSV-aegsed
1951: ENSV ajaloo õpik keskkoolidele; räige stalinism | 
1954: ENSV ajaloo periodiseerimisest; stalinismi lõppsõna | 
1957: ENSV ajalugu; järelstalinistlik teos | 

I ptk: Ürgkogukondlik kord ja feodaalsuhete tärkamine (kuni XIII saj) | 
I jaotus: ürgkogukondlik kord (kuni IX/X saj) | 
I ptk: ürgkogukondlik kord (IX saj) | 

II alajaotuse 1. alajaotus: Feodaalsete suhete tärkamine, Ida-Eesti V-V koosseisus (IX-XII) | 
II ptk: Varane feodalism Eesti maaalal (IX-XIII saj) | 
|
II ptk: Eesti ja vene rahva võitlus saksa-taani röövvallutajate vastu (XIII saj I pool) | 
II 2. aj: Feodaalsete suhete areng, võitlus röövvallutajatega; feodaalne killustumus (XIII-XV saj) | 
III ptk: Eesti ja naberrahvaste Võitlus Saksa-Taani-Rootsi feodaal-katoliikliku agressiooni vastu (XIII saj I p) | 

III: Feodaalne killustumus ENSV territooriumil (XIII-XV s) | 
 
IV: Eesti feodaalse killustumuse perioodil (XIII-XV s) | 
|
IV: Pärisorjuse tugevnemine, Vene riigi võitlus Eesti ala ühendamise eest (XV-1710) | 
II 3.: Päris- ja teoorjuse tugevn., talurite äge klassivõitlus, Vene võitlus pääsu eest merele (XV-XVII) | 
V: Teoorjuse arenemine, võitlus Balti mere idakalda pärast (XV-XVII) | 

V: Eesti ala Vene aadliimpeeriumi osana 18. sajandil | 
II 4: Eesti ühendamine Venega, päriso. kasvav seos turuga (18) | 
VI: E ühend V-ga, kasvav seos turuga (18) | 

VI: Päriso. lagunemine ja kapitalismi teke (18. lõpp-19. I pool) | 
II 5.: Po. lag ja feod igandite võitlus kapiga (18-19) | 
VII: Po. lag. ja kap. suhete arenemine (18-19) | 

VII: Kapi areng Eestis 19 II poolel | 
III aj 1.: Monopolieelne kapp (1860-95) | 
VIII: Monopolieelne kapp (19 II pool) | 

VIII: Imperialismi ja kod-dem revvide aeg (19 lõpp-1917) | 
III 2.: Imperialismiaeg (1895-1917) | 
IX: Imperialism ja kod-dem revvid (1880.-d-1917) | 

IX: SSOR ettevalmist ja läbiviimine Eestis (1917-18) | 
IV 1.: SSOR ev ja lv Eestis (1917-18) | 
X: SSOR ev/lv (1917-18) | 

X: Välisriikide paha-paha interventsioon ja kodusõda (1918-20) | 
IV 2.: välisint ja kodusõda (18-20) | 
XI: välisint ja kodusõda (18-20) | 

XI: Eesti kodanliku diktatuuri perioodil (1920-40) | 
IV 3.: Eesti kod-nats dikt perioodil (20-40) | 
XII: E kod-nats dikt per (20-40) | 

XII: Nõuk võimu taastamine ja sots ülesehitustöö 1. sammud (1940-41) | 
IV 4.: täpselt sama | 
XIII: täpselt sama | 

XIII: Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas (1941-45) | 
IV 5.: täpselt sama | 
XIV: täpselt sama | 

XIV: ENSV teel kommunismile (alates 1946) | 
IV 6.: Eesti rahva võitlus sots ülesehitustöös (1946-50) | 
XV: ENSV sotsialismi ülesehitamise perioodil (1946-50) | 

IV 7.: ENSV teel kommunismi (1951-?) | 
lisa: 1951-57: statistika ja meeletu arengu näitur | 

Mida arvata?
Nagu näeme, jäi aastatel 1951-57 üldskeem enam-vähem samaks, mingeid kosmeetilisi täpsustusi küll tehti, ent mitte eriti ulatuslikult. Teose sisu muutus küll 1957. aastaks tunduvalt tasakaalukamaks, enam väga räiget stalinistlikku lahmimist polnud. Aga kujunesid välja kindlad kaanonid ja stambid, mis jäid NL-aegsele ajalookirjutusele omaseks (eriti selle üldistatud, rahvale suunatud pop-teaduslikus vormis) kuni 1980.-te lõpuni. Paljust ei räägitud, veelgi enam mõeldi juurde ja enamik asju väänati lootusetul moel hoopis teistpidi. Olulisemad väänamised võrreldes EW ajaga: sakslasi-taanlasi kujutati veelgi (suisa groteskselt) negatiivsemas valguses; talurite kui mässava ja võitleva klassi osa tähtsustati igal võimalusel ja ka siis kui eriti seda poldki; tööliste osas kehtis see muidugi veel kordades rohkem; kõik asjad jagati eriti alguses väga jäigalt progressiivseteks ja reaktsioonilisteks (n ärkamisaja kaks suunda: proge-Jakobson ja rege-Hurt); vene-sõpruse rõhutamine igal võimalikul ja võimatul juhul nuing teiste rahvaste "pahategude" paljastamine; EW-sse suhtuti rõhutatult halvasti, püüti kõiki selleaegseid saavutusi maha teha, ehkki kunstis tasapisi lepiti tolleegsete saavutustega. Aa, ja perioodimine muidugi ise kaa. NL ajal üldiselt kõik asjad formatsioonide järgi, mis pandi paika Veneimp-i/NL-i järgi, seega vägistati suht räigelt Eesti senist periodiseeringut: muistsest vv-st muutus olulisemaks rajajooneks mingi udune järk 11.-12. sajandil, mil siin arenenud välja feodalism, keskaja lõppu sai siiski e-v samaks jätta, ent üldiselt oli suuremaks murranguks NL ajal siiski Põhjasõda ja Eesti "igati progressiivne" ühendamine Vene riigi, turu ja viljastava kultuuriga. Ja pärisorjusest vabastamine oli muidugi üks suur jama, tegelt ikka toimus murrang kapitalismi alles siis, kui mujalgi Venes ehk 1859-61! Ja EW, kõige kurja juur, asus iseenesestmõistetavalt sotsialistlikus formatsioonis, sest see 20/22-aastane järk oli ju kõigest ajutine kõrvalekalle ajaloolisest paratamatusest, mis enne seda kestis pool aastat ja veel tsipa Vabadussõja ajal, peale seda aga terve aasta! Ja siis paraku veel 45 ja tsipa pealegi...
Lõpuboonus: Kodu loo periodiseering
I osa
I. Kodu ja kolle
- 

- Eestimaa algus 

- Kiviajast viikingiretkedeni 

- Muinasaja lõpusajandid 

- Muistsetest uskumustest ja vaimulaadist 

- Muistne vabadusvõitlus 

- Võõrvõimu esimene sajand (Jüriööni) 

II. Käsualuseks omas kojas
- 

- Eesti keskaeg 

- Sõda hakkas sõitemaie (Liivi) 

- Rootsi kuninga all 

- Põhjasõda 

- Venemaa koosseisus 

- Jaluletõusmise algus 

- Ärkamisaeg 

- Venestuse aeg 

- Omariikluse künnisel 

II osa
III. Oma tuba, oma luba
- 

- Eraldumine Vene riigist 

- Eesti Vabadussõda 

- Iseseisev Eesti riik 

- Suurim saavutus 

- Käidud teele tagasi vaadates 

IV. Nurka surutud
- 

- Eesti iseseisvuse lõpp 

- Lootus vabanemisele 

- Vastupanu võõrvõimule 

- Süsteemiga kohanemine 

- Uus ärkamisaeg