Dokumendid > Ajalugu > Kolm isamaa kõnet

Kolm isamaa kõnet

Käib alla. Otseselt seotud .

Jakobsoni ilmselt kuulsaim üllitis: 3 isamaa kõnet.

Koosneb 3-st kõnest, mis kõik mingil määral tegelevad ajalooga, ent tegelikult on mõtet lugeda vaid kahte esimest: valguse-koidu ja pimeduajast rääkivat ning võitlustest vaimupõllul pajatavat, nõiaprotsesside kõne räägib enamjaolt kurjade katoliiklaste nõiapõletamistest ning naeruvääristab ebausku. Jakobsoni põhiideed saab aga kätte tegelikult juba esimesest.

Jak-i ajaloo üldskeem on lihtne: kunagi oli muistne vabaduse- ehk valguseaeg, siis tuli 700-aastane orjaaeg ehk pimedus ning viimasel ajal on tänu vene tsaari heale ja õiglasele poliitikale hakanud paistma koiduaeg. Tema üllitiste eesmärk on seega selgelt poliitiline, suunatud baltisakslaste vastu, eestlaste eneseusku toetav ning vene valitsuselt tuge otsiv. Nii püüabki ta näidata, et muistsed eestlased olid Läänemere võimsaim rahvas, elades igati paremini ning eetilisemalt kui toonased sakslased ning see oli tohutu õnnetus kõigile, kui eestlased vallutati. Kindlasti liialdab ning moonutab ajaloofakte tahtlikult, objektiivsusetaotlust tal aga polegi, sest valib fakte nii, et see tema nägemusega kokku läheks ning poliitprogrammi sobiks. Seega omamoodi äraspidine ajalugu, aga juhib ühtlasi tähelepanu ka sellele, et bs-te oma oli samuti äraspidine, sest oli nende vaaepunktist kirjutatud. Eestlaste oma ajlugu veel ei olnud ning kindlat identiteeti samuti. Seetõttu pidigi Jakobson liialdama ning eestlasi igati esile upitama. Kirjutise poliitilisust rõhutab ka see, et kõigist venelaste pahategudest eestlaste vastu (Muistne vv, Liivi sõda, Põhjasõda) on vaikides mööda mindud, seda enam rõhutatud aga sakslaste omi.

Oluline on, et ta ei pea kristlust ja kirikut sünonüümideks, nagu pastor Hurt seda tegi, see oli üks põhjuseid, miks nad omavahel tülli läksid. Iseloom liialt kategooriline, pole valmis erilisteks kompromissideks, nagu Hurt jt seda olid.

Mida teised temast arvavad?

  • Viires: Jakobson võttis oma skeemi osaliselt baltisaksa pastoritelt, kes kirjutasid Vene ajast kui koiduajast, ent üldiselt oli tegu suure murranguga, mis koos Hurda isamaa piltidega tekitas täiesti uue ajaloonägemuse eestlaste seas, kaotades vana baltisakslaste poolt loodu.
  • Undusk: Jakobson oli ketserliku maailmavaatega ehk ta tahtis kõiki asju ümber muuta, uskudes, et võitleb valguse eest ja pimeduse vastu. Ta võttis sisuliselt kõike must-valge ehk äärmiselt kategoorilise skeemi järgi, mistõttu kõik tema vastaed olid ka pimeduse teenrid. Äärmiselt võitlushimuline tegelane, kes noris ka meelega tüli, et saaks rohkem tähelepanu ja nii paremini ja veenvamalt, suurema publiku ees oma seisukohti esitada.