Dokumendid > Ajalugu > Estica välisarhiivides

Estica välisarhiivides

Sissejuhatus

Eesti materjal riikides: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola, Saksamaa, Vatikan -- peaasjalikult. Saksa ordu keskarhiiv Viinis.

Ordu arhiivid

Preisi ordu arhiiv on praegu Viinis.

Ordu arhiive Eesti alal varem kaks:

  • Narvas Hermanni lossis, materjalid müüdi 1826 paberivabrikusse, millest pärgament müüdi heeringakaupmeestele. Mõned viimastest on isegi kuskil alles.
  • Võnnu (Cesise) orduarhiiv, mis viidi Miitavisse (Jelgavasse), kuna Kettler sai Kuramaa hertsogiks 1562 ja võttis arhiivi sinna kaasa. Põhiosa jäigi Jelgavasse ja 1621 viis Gustav Adolf selle Rootsi, millelst moodustati Livonia arhiiv, mis 1697. 4. mai maha põles. Mõned nendest materjalidest on ka Viinis. (See arhiiv oli enne Mergentheimis)

?: on rüütelkonna arhiivis. Punane raamat: rüütelkonna privileegid, mis innitatud. Pruun raamat: kinnitamata privileegid.

Austria: Saksa ordu arhiiv Viinis

Viini arhiiv asub kesklinnas kus ka Saksa ordu kirik. Jaguneb kahte ossa: Preisi ja Liivimaa osakond.

Preisi osakonnas on kah Eesti ala materjale, nimelt head ülevaated ordu üldistest eesmärkidest.

Regaalide kirjavahetus -- raha löömine (tootmine).

Palju sidet peetud püha tooliga, Saksa keisriga, Moskva vürstiga, Poolaga, ordu teiste harudega jne. 8..4 Königsbergi orduarhiivi koopiad EAAs -- koopiad Viini rahanduse asjadest.

Ordu arhiivi materjalid suures osas publitseeritud.

Mõned materjalide koopiad Vatikanis, Poolas, ja ka Rootsis -- aga vähe.

Klemens Wieser (1969): "Kirde-Euroopa ja Saksa ordu", ka TÜ raamatukogus olemas. Selles on dokumentide nimistud (aga sisu?). Oleks tarvilik saata Viini keegi, kes kontrolliks Wieseri vigu Viini arhiivist: koha ja isikunimed lähevad saksa arheograafidel vahel mööda! Seetõttu on tekkinud paljude vanade baltisaksa ajaoolaste vead -- pärinevad arheograafidelt.

Materjalid:

  • Liivimaaa osa sellest algab 13. sajandi lõpuga, vanim eestis 1240, Viinis vanim 128..
  • Mindaugase kink on selles arhiivis, on võltsing.
  • Poliitiline sisu tuleb mängu 14. sajand-- 1343. --ja mingi leping ordu ja Rootsi kuninga Magnuse vahel -- see rahu mis sõlmiti Rootsi ja ordu vahel, kui eestlased olid juba lüüa saanud. viimane käsitlus sellelt Ivar Leimuselt, sellesama lepingi valguses.
  • 1393: paavst Bonifaciuse bulla, et Riia pp'ks pidi ainult ordu liige saama.
  • 1397 ordu Danzigi kongress, kust Jungingeni (Saksa ordu kõrgmeister, oli Põhja-Eestit kõrgeim maaisand, andis ordu hallata kuni Plettenberg selle ära ostis) armukiri -- ordu kinniseks korporatsiooniks, sest 5nda astme sugulane naisliini pidi kõigil olemas -- nagu raudteerong rööbastel nüüd. See oli selleks, et vasallid oleks ordu poolt piiskopi ja ordu võitluses (Tartu pk püüdis ordu vastast koalitsiooni korraldada Põhja Eestist ja mujalt)

Mälulünk Saksa ordu arhiivis: 15. sajandi esimene pool -- "kui ajalugu läheb huvitavaks, pole aega enam dokumente teha". 1410. sai ordu Poola-Leedult Tannenbergi lahingus lüüa. 1451 lünk lõppeb, mil juttu jälle Eesti alade kohtadest rohkem -- Harju-Viru rüütelkonnast ja linnade liidu vastuseisust.

Teine lünk on Liivi sõja ajal (ja kolmas on laulvast revolutsioonist -- aga see ei puutu praegu asjasse).

Siis kajastus linnade liidu vastasus ordule, eesotsas loomulikult Riia. 1453 saavutas ordu poole võimust Riias. Preisimaal samasugune linnade liidu lugu, kus aga ordu hoopis kapituleerus Poola-Leedule, kuigi sõdis linnade liiduga.

1486. Riia peapiiskopi dokument: privileegide kiri liivimaa maiskonnale.

1494 -- Ordule täiesti uued olud: uus tige naaber, Moskva! Siis suleti Novgorodi Hansa kaubakontor suleti sel aastal (Ivan III tegi seda -- soovis näidata oma tugevust). Hakkasid probleemid moskoviitidega. Hansa päärdus ordu poole ja 1501 algas sõda-- 1500 oli tehtud liit Poolaga --ja 1502 võitis Plettenberg moskoviite Smolino lahingus. Arhiiviallikate rikkus seisneb ordu kirjades Preisimaale.

Sellest kirjutas Plettenbergi sekretär Bomhower ülistava kroonika (seda on Schirren uurinud, Benning samuti).

1525: Preisimaa muudetakse hertsogiriigiks. 1527-1530: poliitilised kriisid.

See moodustab terve rahvusvahelise tsükli, mis lõpuks viib Liivi sõjani, mis oma korda on terve tsükkel.

Rõhutada tuleb: materjalid Viini arhiivis pole provintsiaalid vaid on terve rahvusvaheline asjaajamine. Kirjad organisatsiooni sees ja väljas.

Veel rõhutada: hästi palju juttu rahaasjadest, maksustamis ja maaasjadest.

Allikad lõppevad u. 1562.

Taani arhiiv

Carl Schirren

Vene ajaloo professor TÜs, pärast tüli oli Kieli ülikooli professor, kus jätkas tööd Balti ajaloo historiograafia väljaselgitamist. Suurepärane üemehetöö.

(On uurinud ka Stockholmi allikaid, mis seal Liivi ordust järgi oli jäänud.)

Schirreni publitseeritud on "Neue Quellen zur Geschichte des Untergangs livländischer Selbständigkeit.", kus Kopenhageni allikate järgi on nimestikustatud (ainult?) Vana-Liivimaa ajalugu. Sellest pärineb kogu hertsog Magnuse tegevus, Liivi sõjast, millest Ligi kirjutas klassivõitlusest, millest omakorda on "Viimne reliikvia" kolmandaks loputusveeks.

Lisaks Liivi sõjale materjale ka esimesi mainimisi Eesti alade mõisatest.

Kas Schirrenil jäi midagi välja?: Schirren ütles et on, teised pole eriti leidnud.

Taani Riigiarhiivis on ka osa Saare-Lääne piiskopkonna arhiivist, mis on nüüd digitaliseeritud kujul kättesaadav Eesti Ajalooarhiivi kaudu.-

Vello Helk

Suure töö Taani allikatest teinud. Vello Helk oli kunagi ka Taani riigiarhivaar.

Kirjutanud raamatu Jesuiitidest Tartus. On ka Saaremaa spetsialist, kuna Saaremaa kuulus mõnda aega Taanile.

Kirjutanud Kuressaare linnakooli ajaloo Taani ja Rootsi ajal.

Kleio 11, Vello Helgi doktoritöö retsensioon "Reinimaalase doktoritöö Saaremaast Taani ajal".

Saare-Lääne pkk asjad on kah Rootsis.

kleio 1995, nr 3, lk 57 ... Samasugused konsulaarmaterjale on ka paljudes muudes kohtades (Saksamaal, Inglismaal ja mujal, kellega Eesti suhteid pidas). See artikkel on tüüpilise näite kirjeldus.

Vatikan

Leonid Arbusow (noorem?) on Vatikani arhiivis kõvasti käinud ja räägib nende materjalide põhjal.

Ka Vello Helk uuris seal ja tema raamatute viidete analüüsil saab teada, milliste kongregatsioonidega sidet peeti.

Publikatsioonid:

  • Archivum romanum societatis iesu
  • Archivio secreto vaticano
  • Archivio della sacra congregatione de propaganda fide

Arbusowi mingi viide, et inimesed peksid end Kärkna kloostris vihtadega: millised piinad ja lihasuretamine!

Rootsi riigiarhiiv

Mitu kogu Eesti ala kohta:

Livonica 1

Schirren uurinud, vaadanud. Teinud palju tääd.

Evald Blumfeldt, Jakob Koit, Arnold Soom, Vello Helk, Aleksander Loit.

Materjalid mis Rootsis endas tekkisid Liivimaa kohta.

1618 rajati Rootsi rigiarhiiv, selle rajas Axel Oxenstierna -- "härjatäht".

Seeriad:

  • Svea õuekohus -- kürgeim kohtuinstants, kus tähtsaimat kohtuasjade lahendused. Need muidugi ka siin meil olemas, aga ikkagi saab teada, mida üleval mõeldi.
  • Missioonid liivimaale 13 saj algus.
  • 1557-63: hersog Johani kirjad -- oli Rootsi kuninga vend, kes asustas soome talupoegi Alutagusele, oli hiljem ka Poola (ja Rootsi) kuninga isa -- Sigismund III (1587).
  • kirjavahetus orduga.
  • kirjad liivimaa kirikuisadelt

Livonica 2

Materjalid, mis tekkinud väljaspool Rootsit -- viidi sinna 18. sajandi alguses.

1726 nõudis Venemaa seda arhiivi välja ja kummalisel kombel osa isegi anti. 1826 küsiti veel midagi ja mida anti olid kaardid, aga maksunimekirjad ja fortifikatsioonid jäeti alles -- et ÄKKI... Viimane kogus anti väga odavalt ära.

Neis tähtsad seeriad:

  • provintside haldamise dokumendid
  • kirjavahetus keskasutustega
  • kuninglikud instruktsioonid linnadele, rüütelkondadele Vana-Liivi kohta
  • riigi võim ja rüütelkonnad, nende suhted
  • !! 1688 ja 1689 aasta maarevisjonid -- väga tähtsad agraarajaloolised materjalid; on AVALDAMATA
  • Tartu Ülikooli korraldus
  • trükiste kollektsioon: küllakutsed, lõunalekutsed luueltused peal jne
  • visitatsioonide materjalid ja korraldus (konssitooriaumide oma on vist siin Toomel); mis on aga huvitav on see, et seal on see korralduslik pool, et kuidas välja mõeldi jne.

Riigiregistrantuur

Seal kõik kuninga väljasaadetud kirjad -- KÕIK ja igale poole, ükskõik kus kuningas siis parajagu asus.

Sõjaarhiiv

Eestlastest vangidest vist midagi, kes nii Siberis kui ka läänes -- langesid Põhjasõja ajal vangi sinna -- olid Siberis tublid.

De la Gardie'de kollektsioon Lundi ülikoolis

Lundi ülikooli raamatukogus.

Seal maarevisjonidest palju materjale! Väga hea aegrida seal, mis täiesti teaduskibesse toomata.

Rootsi Töölisliikumise arhiiv

Visby arhiiv

Seeriad:

  • (Kohtumaterjalid?) Saaremaa kohta huvitavaid materjale. öislar ehk Öseli elanik ehk saarlane: hiljem sai öislarist saaremaalt ära karanud mees.
    Mingi paadiga põgenemise lood, puder kasukate vahel. Teine näide ...
  • Kaubamajade materjalid: Gotlandi ja Eesti suhted.

Läti

Sarnased materjalid eesti omadega -- "ühest kännust kasvanud".

Giorgi Jenš, Läti arhiivinduse spetsialist, kirjutanud arhiivindusest (Iz arhivnaja djela Latvii).

Korraldas makuleerimist Lätis 50ndatel, kus täitis normid Eesti ala materjalisdega.

Tähtsad fondid

Liivimaa õuekohus

Oli Liivimaa kõrgeim kohtuorgan.

Silla < maa < õuekohus. Oli Rootsiajal kõrgem kui Eesti ülemmmaakohus -- poolriiklik kohus. loodi 1630, oli TARTUS. 1703 sõitis see arhiiv Riiga ohu kartuses. Seega need matrjalid on Riias ja mitte Eestis. Liivimaa kohtuasjad on paremad, kuna ühe protsessi asjad on kõik koos. 1638 mõisate haldusõiguse revisjon -- kohaajaloo materjalina päris põnev: omandiõigus, vara nimekirjad. kõige kõrgem kohus ja seega seal kõige jubedamad kohtuasjad: multimõrvad, sodomiidid, infantsiidid jne. Liivimaa (ja Eestimaa) kohtud erinesid Vene omadest seetõttu, et mõisnikel suur voli -- nad olid ju kohtutes! Venemaal oli mõisnike voli väike -- tähtsatel ametnikel suur voli. liivimaal lääne mõjud: "kõik kuriteod saavad karistatud", Venemaal seevastu: "üksikud näidiskaristused, hirm". Eestlaste populaarseim vendetta viis: maja põlemapanemine. ==== Liivimaa rüütelkond, fond 214 ==== Tartu Liivimaa rüütelkonna materjalidest on Liivimaa rapped -- lahtine üle olev materjal. 1692 nõudis Karl XI mõisnike seisuse tõestusi, oli suur tüli. Karl XI oli üldse üks suur arvetekontrollija. Liivimaa rüütelkonna arhivaar oli mingil ajal Johann Patkul. Materjalid: * mõisate Landrolle'd: misa suurus, omandisuhed jms * maade põhiraamatud ainult pastoraatide kohta: *: maadejaotus: heina ja muud maad, takistused jms, Henrik Sepp kasutas neid oma 1940ndal aaastal kirjutatud teoses "..."; andmed saadud maamõõtmiste käigus ja kuigi kõik dokumendid on dateeritud 1880ndad on tegelikult mõned tulemused mitukümmend aastat vanad. Henrik Sepp arvas, et kõik on samast ajast ja pani rappa. * agraarstatistika: ** 19-20saj loomaloendused ** mõisate mingid maajaotused (migi statistika?) *: eesti agraarstatistika on alati alakajastatud, et vastavasisulistest maksudest pääseda * rüütelkonna põhiskohustustest: ** teedeehitus ** tapi-jaamad ja vangimajad -- "kõik teed viivad Tobolskisse", kus asus Venemaa suur vangimaja, ja tapi-jaamad olid vahepeatused teel sinna (40 versta) ** aadli haridus (Kõrtside tähtsus: mingitel aegadel arvestati mitteametlikult talude kuuluvust kõrtskondade kaupa.) ==== Liivimaa kindralkuberner, fond XXX ==== Institutsioon tekkis 1621. aastal, lühikest aega resideerus Tartus, aga Riia oli Stockholmile lähemal -- meri!. Axel uksernnscherna, 1647: "Igas kubermangus olgu arhiiv!" KK'le allusid kõik ametnikud ja sõjavägi. Vene ajal see tähtsus langes, kuna Peterburi staabid asusid liiga lähedal. Materjalid: * adminasjaajamine ** vakuraamatud ** arved * tsunftide skraad * reduktsioon * diplomaatilised materjalid * luureandmed naaberalade koha * suhted mõisatega * Metsa- ja põlluvarade valitsus: ** riigi-metsade kaitse ja rikkumiste lahendamised *: Metsavargusi väga palju, mistõttu kehtestati lõpuks üleüldine metsatrahv, mis tähendas et oma tarbeks võis varastada ** kõrtsid ==== Kindralkuberneri kantselei ==== Materjalid: * koolitalude väljamõõtmise toimikud -- koolmeistril peab olema oma mingi talu, millega ära elada * ülevaade kõikidest kroonuehitistest, ülevaatamine * ajakirjanduse ajaloost * koolide ehitamine ==== Liivimaa konsistoorium, fond 233 ==== Eestis on kah Liivi konsistooriumi materjale, aga need on rapped. Materjalid: * kihelkonniti kirikute materjalid/toimikud * kirikuvisitatsioonid: varasemad, 1643-1675 *: On üliolulised kohaajaloo, kultuuriajaloo, ka arhitektuuriajaloo dokumendid. *: Rahvasuus ka "kirikukatsumine" ehk sisuliselt kirikurevisjon. *: Haridusajalooliselt huvitavad dokumendid. * konsistooriumi kohtuprotokollid *: lahutusprotokollid; lahutasid praktiliselt eranditult kurjategijate abikaasaad, kes Siberisse kaasa ei läinud. ** andmed vennastekoguduste kohta ** võitlus selle kohta, et kirikusse ei tohi ikka matta -- surnuaed peab olema (hüeen või mis?) ==== Balti kindralkuberner, fond ... ==== Osad materjaalid siin, osad Riias. Lätis olevad meterjalid on halvasti uuritud -- ja ka Läti ajaloolased viitavad vähe. Balti KK'le allus kuni 1648. aastani Pihkvamaa kubermang (kust see tuleb, eks?) Kuna Balti KK tegutses kõvasti välispoliitikas, siis on selles fondis palju huvitavat Pollonica kohta -- Poola kohta: * luureandmed * dissidentide, relvade ja raha liikumine * Poola sunnitööliste olukorrast Eesti alal, kes siis tööl olid (kuidas?) Võtsid osa mingitest Poola ülestõusudest. (Sindi kalevivabrik oli 1860ndateni Eesti ala suurim, kuni Kreenholm läks mööda. Sindi vabrik küüditati siia Poolast, kust Venemaale import läks liialt kalliks, seega ...) * TÜ tudengite mingid väär ja kuriteod * admin: raudteed, sadamad, laadad jjms ==== Ajutine Balti kindralkuberner 1905-1909 ==== Balti KK lõpetas 1880 (vist) ja 1905. aasta revolutsiooniga loodi uuesti, et keegi vist kora peaks. Materjald olid revolutsioonimaterjalid: * arreteerimised, väljasaatmised * aga ka: majaraamatud: kes kuskil majas elas Saadeti ära tohutu hulk eestlasi-- mõnedest tahtsid kohalikud vallad lihtsalt lahti saada --, kuid kuni nende väljasaatmiskulud pidid tasuma vallad ise, siis jäi palju väljasaatmisi ära. Need kes juba saadetud oli -- nende maksmise üle käis kõva kemplus. Ja nii kuulutati juba Siberis olevad iskud seal vabadeks, kuid tagasi tulla ei tohtinud -- vist sellepärast, et kogu see jama välja ei tuleks. ==== Liivimaa kubermagu politseivalitsus ==== Tartust selles fondis midagi ei ole. Kõige huvitavamad materjalid on agentuurmaterjalid -- KES KEDA NUHIB Nuhkide nimekirjad. ==== Liivimaa kk eihitusosakond ==== Ehitused käisid riigihanke korras Teedeehitus, kirikute ehitus (mees kes sellega jõukaks sai oli Sikana Jaan Tammann, "maaksame talu võla ära" -- ehitas Vene õiegeusu kirikuid, kuigi polnud ise seda usku. Ehitas ka ühe koolimaja oma meistritega, keda ei tahtnud, et laiali saadetaks.) ==== Liivimaa kubermangu veterinaarosakond ==== Materjalid: * Tartu veterinaarkool, hiliem Veterinaaria Instituut Professor Unterberger, tema poeg Vladivastoku kuberner Paul, kel samuti fotograafiline mälu, kes joonestas jaapanlaste mingi sadama nägemise peale ära. ==== Tartu linna arhiivi fond XXX / Liivimaa kubermangu linnaasjade komisjon ==== Mingid Taru ehitusasjad * Pihkva-Pärnu veeteeprojekt, projekte on olnud palju: Kristiina aegne, Browni aegne, aga 1915 jäi aga loomata * Tsunftide materjalid: hakkasid 20 sjandi lähendedes ==== Liivima ja kroonumisate maamõõdu ja revisjoni komisjonid 1823-1859 ==== Fondi nr 186 !Suur uurijaid ootav töö; paralleelfondi Eestis pole ja kõik Lõun-Eesti asjad on seal. Peal kogu asustus: teed, hooned, sillad, aga ka kõik põllumajanduslikud kõlvikud: heinamaad, karjamaad. Põhjuseks oli uus maksuseadus (Rootsi stiilis -- sissetuleku ja maavääruse pealt), mida niimetati küll Rootsi maksuseaduseks. Kaevati ka maad, et tuvastada mullastikku! Materjalidega koos valmisid kaardikirjeldusraamatud, mis on EBAMÕISTLIKULT DETAILSED: nt kivide hüüdnimed! väidetavalt on selle kampaania taga Liivimaa mõisnik krahv "Kank(r)iin"?, kes tahtis maailmataseme perfektsionismi. Tuli välja, et mõne mõisa kaart maksis rohkem kui mõis ise. On väga heaks mikrotoponüümika allikaks! Mõnede piirkondadega nii, et kui aja jooksul oli olnud suur sisekolonisatsioon, või muidu muutused, siis tehti mõõtmised uuesti. Nii teki suurepärane aegrida, mida uurida. Samuiti pole uuritud maamõõtjate päevikuid, mida "pole veel keegi vist lugenud". ==== Liivimaa kroonu palat ==== Tegeles riigimaksudega. * Nekrutivõtmise materjalid *: inimesi mõõdeti ja kirjeldati -- antropoloogiliselt huvitavad *: hariduses kah kirjas: lugemisoskus, käsitööd *: Nekrutite juhuslik valik ei pea paika, kuna saadeti nekrutiks kohtuotsusega -- nii sai nekrutikohustusest ülejäänud kogukond nagu "lahti". * Oklaadiraamatud *: oklaad on sisuliselt täpsemalt defineeritud seisus. oklaade sai vahetada ametit vahetades -- alguses oli lihtsam, huljem läksid mõne kanalid kinni. ==== Liivimaa kubermangu statistikabüroo ==== Tundus huvitav olevat sadama-statistika -- millal mis luksuskaupe sisse vedama hakati, aga ka näiteks puuistikuid. Miks pärnaistikuid?: Sest laev tagasitulles loopis ja midagi tuli ikkagi peale panna -- ni leiti, et pärnad olid Hollandis kõige odavamad. Huvitav on hinnastatistika. Vabrikute ja tehaste statistikat. Rändestatistikat. Friedrich von Jung Stilling, statistikateadlane, ise ka publitseerinud. Arstide statistika. Lõpuperioodil ka isesõitjad (automobile) ja mootorrattad. ==== Liivima kubermangude talurhvaasjade komisjon ==== Materjalid: * halduseform -- valdade liitmised ja lahutamised * talude kindlustamine * KÕIK kaebused vallaamtnike vastu -- eestlased tegid neid struktuurselt nagu kirjandeid ;-) ==== Riia õpperingkonna kuraator ==== : Tartus paralleelelt 384. Kuraator haldas kogu ringkonna hariduselu -- palju TÜ hariduselu. TÜ rektor allus sellele kuraatorile. Seal ka kuraatori reisikirju, kui midagi ilusat näinud. ==== Tartu koolikomisjon, Liivimaa ülemkooliamet ==== * Koolmeistri vabastamine nekrutist võtmiseks *: samu andemid sab vist nekrutiks võtmise materjalide juurest, kus on vabastamised kirjas, sest see siinne institutsioon on Riias. ==== Liivimaa maarevisjonide aktide kollekstsioon ==== * 1628 Tartumaa revisjon, see ka publitseeiritud ja praegu ka UTLIB'is saadaval ==== liivimaa mõisate vakuraamatute kollektsioon ==== ==== Liivi-, Kura- ja Eestimaa mõisad ==== ==== Riia ajaloo ja muinsusseltsi dokumentatsioon ==== * Seal ka õppejõudude konspekte, kus mõni konspekt kestis mitu põlvkonda, mida uued vennad uuesti ja uuesti ette lugesid ;-) * Tartu professorite kirjavahetus * TÜ Teadustööde käsikirjad * isikufondid (nt Parrot ja Aleksander I, Benkendorf, Otto von Huhn) === Läti riigiarhiiv === mingeid raudtee ja leivanduse materjale === Läti teaduste akadeeemia raamatukogu === === Läti ajaloo muuseumi kartograafia osakond === Eesti ala kaarte seal == Venemaa == === Riikliku arhiivifondi mõiste === Venemaa arhiive iselooustab ülim materjalide tsentraliseeritus - Lääne demokraatlike riikide arhivaaride jaoks on see kadestusväärne. Nõukogude Liidus mõeldi välja termin ''riiklik arhiivifond'': RAF eesti keeles, GAF vene keeles. Kõik arhiivimaterjalid, mis olid tekkinud NLi territooriumil, välissaatkondades või omandatud riigi poolt kingituste ostmiste või mõnel muul moel (näitkes II mailmasõja käigus) kuuluvad riiklikku arhiivifondi. GAF oli NKVD käsualune. Riiklikku arhiivifondi kuuluvad ka emigratsiooni ja kontrevolutsiooni fondid. 19. juuni(aastaarv?)-natsionaliseeriti ka kirjanike kunstirahvamõisad. Tekkisid peremeheta varad. Viid ära RAF-i === Nõukogude Liidu arhiivide süsteem === Alluvussuhete kujunemine: olid ettepanekud, et arhiivid peaksid alluma parlamendile; teine arvamus et hoopis Teadusteakadeemiale; kolmas arvamus, et peaks nad hoopis liitma raamatukogudega. Lõpuks jõuti järeldusele, et nad alluvad siseministeeriumile ehk NKVDle, hiljem KGBle; sest GAF oli nende asutuste oluline abivahend erinevate repressioonide ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja põhjendamiseks. Arhiivide juhtimiseks kogu riigis loodi '''arhiivide peavalitsus''', mis allutati 1960. ministrite nõukogule -- kaader selles jäi aga samaks. Loodi üleliidulised ja liiduvabariikide keskarhiivid. Järgmiseks lüliks olid oblasti- ja rajooniarhiivid. Eraldi olid veel kommunistliku partei arhiiv ning komsomoli ja kominterni arhiivid. Kaitseministeerium aluseks oli Vene tsaaririigi sõjaarhiiv (POC), eraldi oli olemas siseministeeriumi arhiiv (MOC), välisministeeriumi arhiiv (MID). Oma arhiivide süsteem oli Teaduste Akadeemial. Lisaks riiklikule arhiivisüsteemile loodi ka spetsialiseeritud arhiive: * näiteks mitmesugused ettevõtlusarhiivid (Filmi Fono ja Fotode arhiiv ehk FIFOFO), * tehnikaarhiivid ehk teaduslik-tehnilised arhiivid, * rahvamajanduse arhiivid, kus asusid aruanded, mustandid. Spetsialiseeritud arhiivide loomine tuli kohati lausa värdjalikult välja: tehnikaarhiivides (Läänes nimetatud äri ehk eraarhiivid) juhtus palju ariivinduslikke õnnetusi, näiteks kesine korrastamine, oluliste materjalide materjale makuleerimine, hävitamine. Ka ajalooperioodide järgi oli kõik ära jaotatud, jagati ''ühiskonnaarengu formatsioonide järgi'': feodaalne, kapitalistlik või sotsialistlik. Kõik, mis oli toiminud enne okt rev oli feodaalne ja kapitalistlik, pärast seda sotsialistlik -- nii tuli kogu materjal ära jaotada. Piiripealsed isikufondid said nii olema kahes eri osas :). Kõikidele kiriku ja koguduste materjalidele anti hinnang ning jaotati nad feodalistliku või kapitalistliku formatsiooni, isegi kui dokumendid olid ise 1980ndatest! '''Eesti NSV'''s oli jaotus järgmine: kuni 1917. aastani olid materjalid feod ja kap osas; kõik peale seda olid oktoobrirevolutsiooni järgse, sotsialistliku formatsiooni osas. • Ülesehituse arhiivis (ORKA)>põhimaterjaliks olid Eesti Vabariigi materjalid. • Kompartei arhiiv toomemäel >Eestima Komm. Partei Arhiiv. Kompartei materjale ei hoitud neid viidi igaks juhuks venemaale. EKP ei olegi olemas. Administratiivterritoriaalsüsteem muutus Venemaal. Mis siis saab? Arhiivide peavalitsus-arhiivide valitsus, mis valitseb kõiki arhiive, aga on mõttetu sest vohab bürokraatia. !!!Пихоя, Рудольф Германович oli siis eestlane Peale NSVL lagunemist toimus partei arhiivide sekulariseerimine. (kõikidele kättesaadav) Tsent hranenija i izu4enija noveiwei istorii- Venemaa uusima ajaloo dok. uurimise keskus. Vene föderatsiooni korjati ka kõik sõjavangilaagrite dokumendid. Eesti ala kohta materjale hämmastavalt palju. Üleliidulised ametkonnad. Tuntuim oli tehas Dvigatel keskarhiivides. Venemaa riigiarhiiv • Eesti import eksport • Kogu maavarade dokumentatsioon. • On piirkondlikud arengukavad • Narva dokumentatsioon (1946 mitte sissekij eesti rahvusest inimesi Narvas) Siseministeeriumi arhiivifond. • Erivoliniku meelespea. Küüditamisaja käsuliinid. (NKVD) Liiduvabariigi keskarhiiv 1929 küüditati pihkva oblastist 1000 eesti rahvusest inimest tadžikistani. Oblasti arhiivid- sundasukad. Irkutski arhiiv, krasnojarski arhiivid, tomsk, vladivostok Omsk. Pihkva,novgorod, peterburg ka. Partei arhiivid Kirjeldatud ei ole Leningradi kompartei arhiiv-kõikides parteiarhiivides on reeglina olemas oblasti komitee vähemusrahvaste komisjon>Koold ja haridus, kolhoosidesse astumine ja meeleolud. ülihästi kirjeldatud. 1. vähemusrahvaste osakond- G. Vaino(K. Vaino isa), selgitas eestlasi välja ja nottis maha. 2. kominterni eesti sektsioon on teinud analoogilist tööd. Ülitihe koostöö represiivorganitega. 3. Obteerimiskomisjon-kodakondsuse vahetamine. Obtante lasti isegi maha püüti takistada nende lahkumist ja 10 000 loobusid niiöelda vabatahtlikult. Juurdepääsu tingimused on ääretult erinevad. Krasnojarskis oldi kõige sõbralikumad, kõige vastikum oli novosibirski partei arhiiv. 1956 kuulus kontrollimisele 100% erakirjadest. Eesti sõjaarhiiv hävis • Tobolskis Eesti Kaitseväe arhiiv-materjal on kohutavalt igav(kottides arhiiv) Toimikute mahapildistamine Tomskis VANEMATEST ARHIIVI MATERJALIDEST VENEMAAL (ESTICA) Kõige varasemad materjalid on koondatud Venemaa Vanade Asjade Riiklik Keskarhiivi(CKADA) CAKA-käibest väljas dok hoidmiseks. Tähtsad fondid: • Leedu meetrikad 15-16 saj vahetusest • poolaaegsed Liivimaa arhivaalid. • Lõuna- Eesti poola ametkondade kirjavahetus • sissekannete raamat • ürikute koopiaid, • 370 liivimaad puudutavad kohtuotsused • kõige uhkemad on revisjoniraamatud 1583 aasta tiitli revisjoni dok. 1586 aasta.revisjonikomisjoni materjalid. 1590 on revisjoni aruanne. Kari, saagid, huvitav dok 1616 aastast tartu staroskonna aruanne, nii linna kui ka maakonna revisjon. Valdav osa talupoegi maksab raharenti. • Huvitavat materjali kaubanduse kohta • Piiritülide asju. EESTIMAA LIIVIMAA KAMMERASJADE KONTOR-kõige tuntum, tähtsam fond • 18 saj majandusmaterjalid, • liivimaa adramaa revisjoni täielik komplekt. Täiskomplekt on Moskvas Revisjonid koosnevad mõisate kirjeldustest. Detailselt kirjeldatud põllud, metsad, mistahes sissetuleku allikad. On kirjeldatud hooned. On tehtud suusõnalised portreed mõisahoonetest-jooniseid juures ei olnud. Veskid, kõrtsid, kirjeldused jne nimelised kõik peremehed. Eraldi on konkreetselt revisjonide protokollid, on fikseeritud peremehed ülejäänud fikseeritud ainult arvudena palju tööjõulisi mehi/naisi vanu/vigaseid mehi/naisi Hobused härjad, lehmad, mullikad kõik on kirjas • vakuraamatud VENEMAA RIIKLIK SÕJAAJALOO KESKARHIIV-1819 asutati 1865 kolis Leforti paleesse. • Pärnu ja Kuressaare kommandatuuri materjale. • Kindralstaabi topograafiadepoo. Põnevaid kaarte meie alade kohta. • Terve rida isikufonde Barclay de Tolli, von Berg. Osa materjale on kinnine materjal. Ei näidatud Peter von Helmerseni kogu, sest olid vene luurajad VENEMAA RIIKLIK AJALOOARHIIV- Loodi 1834 vene imp riikliku arhiivina. Aleksander I ajal toimunud oluline valitsuse reform. 1834 tuleb teha uus arhiiv. Ajaloo arhiiv oli Vaskratsanikuga paralleelselt(Peterburgis) KEISRI RIIKLIK KANTSELEID ja selle osakonnad • riigi ametnike kaadriküsimuste värk(1)-kõik ametisse määramised. Terve rida materjale. Kõrgkihtide intriigid. • Seaduste osakond. Tohutu seadusandlik materjal,(2) • salapolitsei • neljas osakond: heategevus, tütarlastekoolid ka karskusseltsid. (4) • osak. Talupojad (5) • 6. kaukaasia osakond(6) RIIGI NÕUKOGUD (fond)-loodi 1810. • tähtsamad reformid käivad läbi • eraldi toimikute seeria. Narva kohta 1842 loodud topeltalluvus. Kohtulikult allutatakse eestimaa ülemmaakohtule. SUNNITÖÖ JA VANGLAD 19 saj algul on sunnitöö vanglate nim Tallinna ja Riia sõjasadamad. 1850 Baltikumis piitsaga peksmine keelatud, sest ei ole hügieeniline • järelvalve üliõpilaste üle • 1865 kõik duellid sõjakohtu pädevusse. • Ihunuhtluse ajalugu • 100 toimikuid on kuulujutud • LOODUSKAITSE (RIIGI NÕUKOGU ALL NAGU KA SUNNITÖÖ JA VANGLAD) • MAJANDUSLIK DEPARTEMANG ? Mõisate rendi ja müügireeglid Eesti ala mõisate reformid ja reeglid. Massiline nekrutist vabaksost. Maksti 500 rubla ja siberis palgati 3 meest asemele. Tekstiilitööstusest Eestis. Reisikirjad, inspektsioonireisid Balti provintsides. Vene keele arendamisestBaltikumis 1860ndatest terve hulk jne. 1802 loodi 8 ministeeriumit. Kõigil min olid omad allasutused. Olid omad peavalitsused. Teede peavalitsuse all on pihkva pärnu veeteedest. Ministeeriumis on kergesti eristatavad osad, mis puudutavad Eestit. Ministeeriumis on kergesti eristatavad osad, mis puudutavad Eestit. === Rahvaharidusministeerium === Materjalid kõikide kkoolide kohta. TÜ õpperingkond, mille kuratoorium oli aruandekohuslane RHM'ile. Teadus-ekspeditsioonide aruanded nende ministeeriumide arhiivides -- nende esimesed eksemplarid enamasti seal ja alles teine TÜ's, kuna neid seal vastavalt rahastati (?). === Tsensuuripeavalitsus === 2,5*rohkem eesti näidendeid, kui siin, Eesti Kirjandusmuuseumis. Aint et ega seal mingeid pärle pole, vaid "rumalat nalja selle üle, kuidas lapsi tehakse". Aga see Musta kommentaarr võib olla subjektiivne. === Posti ja sideministeerium === Must kabinet: on kirjade registreerimisametkond === Justiitsministeerium === Estica tuleb seal mängu alles 1890, pärast justiitsministeeriumi selleaegset reformi. === Siseministeerium === Koosneb reast departemangudest: * üld- * politsei- Esticat kohutavalt palju -- mitmeid doktoritöid... Esticat ka proportsionaalselt väga palju. Üks teema, mida uurida: eesti talupojad, kees üle piiri käisid: pagemised ja muud edasi-tagasi käimised. Eriti öislarid -- saarlased. Ettekanded väljarännete kohta valdade kaupa lausa. Veel teema: Eesti seltside ajalugu 19.lõpp, 20.algus. Aga seal on need kinnitused alles aastast 1881. -- avaldused ja muu sodi on mujal: sillakohtute arhiivides kuskil -- ilmselt siin Tartus. Karskusseltside tegevusvabadus hulka suurem ja seetõttu kolisid paljud "neisse üle". Käidi muudel joomapidudel viiulikoorina mängimas. Ja noh, võibolla kogemata jõid muud kraami kah midagi... ==== Maa osakond ==== Toimikud, kus ümbrikud ja raha vahel -- miks: ei tea. Ilma irooniata. Loata väljarändamised. Mingid rändasid välja, leiti et tagasi saatmine kallim, kui edasi ja saadetigi edasi ja võis tekkida mõni järjekordne eesti kogukond kuskile. === Rahandusministeerium === TÜ'le mõisate rentimise mingid andmised, saadi koos 1802. aasta ukaasiga. Parrot leidis, et tahaks aga hoopis raha ja niii haldas seda hoopis Rahandusministeerium ja TÜ'le maksti. Narva kui erilise piirkonna maksustamisest. Vabrikute maksustamised. Kohtute maksustamised. Mõnedel vabrikutel olid naised öösel tööl ja maksti trahvi, kuna sissetulek oli ikkakg suurem vabrikule. ==== Ministrite departemang ==== Mingid kroonumõisate kaebused ja kohtuasjad ==== Kroonuvarade departemang 1811-37 ==== Eesti- ja Liivimaa mõisate müügi eeskirjad. Samuti põhjalik sisu sõjaväelaste mõisate äravõtmistest -- sõjaväelased ei tohtinud enam rentnikud olla. Liivi ja Eesti kaldate kindlustamise projektid === Põllumajandusministeerium === Mustale üllatus: kroonu talupoegade kohtumenetlus hoopis teistsugune kui mõisnike alustel. Hea teema magistritööks: "Eru soldat Eesti külas". Eestist soldatite võtmine algas Paul I ajal, 1798. 1840. aastatel hakkasid nekrutid tagasi tulema! 25aastane periood sai 25 aastat tagasi kehtima -- enneolematu. Erusoldatitest tehti nende komandod, aga mahtra sõja ajal läks nendega kah jamaks -- mässasid kaa ja Siber polnud mingi ähvardus, sest seal olla ilus olnud. Hiljem anti neile mingid maad kroonumõisates. Enne seda käisid nad küla korda: nädal ühe, nädal teise juures. Need maalapid, mida soldatid said -- neid kiputi ka eriti täis peaga maha müüma. ==== põnevaimad asjad selles ministeeriumis: ==== maade MÕÕTMINE, KAARDISTAMINE, kus ülitäpne andmestik mille-iganes kohta selle maa kohta. Eramõisatest oli, otsustati teha ka kroonumõisatest ka. Ja algas jama: esimesel aastal suudeti vaid ühe mõisa piirid määrata -- Kihnu mõis -- ülejäänute piirid kadnunud. Küsiti Rootsist kaarte ja vist saadi kaa. Maa katastrite osas on 18.-19. sajandi täpseimad kaardid ja ülesmärkimised tehtud Saaremaast. Kuidas see nii juhtus: * Saaremaal kroonumõisate suur osakaal, kuna need ei jotatu laiali, kui Rootsi jagas, sest see ala oli Taani käes. * Kõige killustatum piirkond, mida tuligi nii tihedasti kaardistada. Jama selles, et igale lapile oli siis vaja eraldi kubjast ja nii otsustati maad liita. Aga kuna maad olid nii, et mõned mullaga, mõned mullata, tuli nad KA HINNATA. Ja nii tehtigi. Selle tegevuse rapped on Eestis, aga ülejäänud Peterburis, mille lisa on täielik Saaremaa atlas. Veel huvitavat selles ministeeriumis: * põllutehnika * maaparnadus * jahindus ==== Põllundusdepartemang ==== On sisult põllumajandusteaduste departemang. Magistri tööks, kui selle sisu, saaks hinnaata ümber palju Eesti põllumajandusajalugu: tehti igasugu katseid nii uute taimede, maakorraldussüsteemidega, mesindusega, kalandusega ja palju muud. Esmaseid katseid tehti küll kroonumõisates, kuid tõenäoliselt võeti palju shnitti ka eramõisate poolt. See on veel uurimata. ==== Maakultuuri osakond ==== Seal juttu maaparandus-asjadest hoopis ja mitte taimedest ja nii. Näiteks Paul johanseni isa tuli Eestisse maakultuuri insenerina. Ka selles on juttu Peipsi-Pärnu veeteest, selle projekteerimisest. ==== Metsandusdepartemang ==== Juttu kroonumetsade mahavõtmisest maapuuduse leevendamiseks. Merekallaste metsastamisprojektidest. ==== Plaanide arhiiv 1837-1917 ==== Eesti materjale nii palju, et on Eesti kolonistide asutatud külade plaane, mis näiteks Musta mere äärees. ==== Ümberasumise departemang ==== On allunud nii sise kui põllumajandusministeeriumidele. Paljupalju esticat ümberasumistest. Eesti asustusest Peterhofi ja Tsarskoje Zjelo maakonnast. Eestlsi seal ei armastatud, kuna nood tahtsid seal valdade liikmeks saada. OStsid ja rentisid maid ja kohalikud enam ei suutnud sammu pidada. Ja Aleksander II seda lõpuks tegigi. Eestlased tahtsid ka kuskile oma valda teha, aga tuli välja et ei tohtinud. On palju dokumente, kus on juttu sellest, kuidas töökad eestlased on taigas hästi hakkama saanud -- teinud paremini kui kohalikud. Kitanni sõda: mingi maa tüli kuskil Valgevenes või vähemalt valgevenelastega koos. ==== Teema: ussuurimaa hõivamine ==== 1858-59 Ussuurimaa "loodusuurimine", kus kaardistas kohaliku elanikkonna, kuhu oopiumisõja järel eestlased paigutati. Inimeste puudust pole seega kunagi seal kaug-idas olnud, vaid seal olid hiinlased ees, kes lihtsalt minema viidi. Seesama fotograafilise mäluga Paul sai seal kuberneriks. == Väliseestlaste arhiivid == Heino Taremäe: "Eesti arhiivides väljaspool kodumaad", mida saab Virge käest. On nüüd vananenud, kuna on olnud ümber korraldusi palju. On tunutuim väliseesti arhiivide uurija. Samuti Peep Pillak on kirjutanud Eesti arhiivist Austraalias. Hugo Salasoo sai selle arhiivi juhiks. Ehitas ise arhiiviile hoone 1968 läks ta pensionile (Austraalias: puhkepalgaliseks). Ta võttis oma pensionikapitlai välja ja ehitas arhiivi oma rahadega. Ta kogus kokku eesti mingid trükiste arhiiv, aga neid ei oli siiani tagasi veel saadud. (Pole kiiret kaa). Seal on mingeid materjale veel austraalia (või eesti -- ei tea...) -eestlastest, kes on teeninud valedes pataljonides ja mis materjale veel hästi kätte ei saa, ja parem on kaa. === Balti arhiiv Rootsis === Asutatud 19(6?)6. Need on deponeeritud materjalid. On deponeeritud materjalid. On kõige dokumendikesksem. Kolm arhivaari kohta. 1978 publitseerisid nad isikufondide tegemise õpetuse. Alates 1991 teatasid nad, et arhiivi kasutamiseks on vaja arhiivi kuratooriumi luba. Järk-järgult on selle arhiivi materjalid toodud Eestisse. == Toronto instituudi arhiiv == == Briti rahvusarhiiv, enne (public)? records == Esimesed materjalid Põhjasjast, kus keegi inglane oli töötanud Peeter I juures. Merekaartide arhiiv Eesti kohta on seal väga hea: Seal on 6-7 kinnisvaraomandamise juhtumit, kus eestlased on ostnud maid -- mõisu -- seal. Miks?: ei tea. Konsulaarraportid eesti kohta, mis jätkusid ka siis konsulaat enam ei kirjutanud. Kirikute korrasolekute mingid imelikud raportid. Gustav Ränk "Tulimullas".